Jaga:     
Blogid

Esimesel ultraheliuuringul: "Süda, palun löö!"

Mu peamine mõte oli: Esiteks: palun, lapse süda, lihtsalt löö! Teiseks: palun, kuklavolt, ole normis, kirjutab Lilli oma blogis.

Esimene ja väga tähtis asi! Mul oli täna Oscar test ehk esimene ultraheli. Ma ei tea, miks ma olin enne seda täiesti närvis, aga olin. Täiesti pabistasin, et mida nad küll ütlevad, sest kui esimese rasedusega olin koguaeg teadlik rase, pidevalt ainult “issand, ma olen rase” oligi peas, siis sellega nii ei ole. Ma lausa unustan ära, et olen rase või on see nii tavaline olek mu jaoks juba – mitu aastat rase. Igatahes, siis hakkasingi järsku pabistama, et jeerum, nad võivad ju mida iganes seal öelda.

Läksin sinna ja kõik oli ülihästi – ultraheliarst oli väga hea, konkreetne, aga sõbralik. Kui keegi on mu blogi pikemalt jälginud, siis teab, et Johani oodates esimene ultraheli oli täiesti kohutav. Kuigi arst oli vist sama, kes eelmine kord, siis see õhkkond oli rahulik, mina olin rahulik, keegi ei rapsinud, nagu nad eelmine kord seda tegid, võib-olla oli halb päev, ma ei tea, aga oli jube.

Nüüd oli mu peamine mõte – 1. palun, lapse süda, lihtsalt löö! 2. palun, kuklavolt, ole normis! Ja kõik. Ja kuna nüüd, kui mul on laps, saan nende asjade olulisusest veel eriti aru ja iga päev olen tänulik enda ägeda ja terve Johani eest, siis olingi pabinas. Igatahes, õnneks asjata.

Arst seletas ilusti, kuidas laps kasvab, KV on normis, riskid madalad – mul oli lihtsalt puhas rõõm ja mind muu ei huvitanud. Jälgisin, kuidas laps möllas ja keeras pidevalt ringi, sirutas, ringutas – nii armas oli!

Kui kõik oli tehtud, siis julgesin küsida, et ei tea, kas sugu juba saab ka ennustada. Olin kuulnud, et osadele öeldakse, näiteks, et 90% kindlalt poiss/tüdruk. Noh, selle peale sain valingu – kõige tähtsam on tervis, olgu kasvõi 5 poissi, suva see, tervis on oluline jne jne. Ma saan aru! See oligi minu jaoks peamine, polnud esimene küsimus soo kohta, vaid alles siis, kui teadsin, et kõik muu on korras. Ehk siis oligi esimene asi tervis. Aga ei, sain loengu, ma patune ema! Nii, et sugu ei ennustatud nii vara.

Aga suva, see loeng mu tuju ei rikkunud, ma sain, mida ma kõigest hingest soovisin – meelerahu, et lapsega on kõik hästi.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid