Jaga:     
Blogid | Triini blogi

Minu esimene komandeering pärast lapse sündi

Ainus asi, mille järgi sai aru, et tegelikult läks lapsele minu äraolek hinge oli see, kui teatasin peale komandeeringut, et lähen tööle. Selle peale läks ta hüsteeriasse, aga kui seletasin ära, et emme tuleb õhtu tagasi, sest emme ei võta ju suurt kohvrit tööle kaasa, siis rahunes maha.

Minu esimeseks komandeeringuks peale lapse sündi sai Moldova, kus läbisin ametialast koolitust ja tutvusin kohaliku eluga. Komandeeringus olid pidevalt mõtted Mehe ja Piiga juures. Ikka muretsesin, et kuidas nad omavahel maad jagatud saavad ja kuidas laps reageerib sellele, et emme kodust nii pikalt eemal on. Õnneks oli hotellis wifi väga hea ja saime kenasti teha videokõne ja jutustada 😊

Super isa

Ka õpetajate sõnul oli Piiga kõik need päevad tubli: ei olnud jonnihooge või nõudnud erilist tähelepanu. Laps oli nagu laps ikka. Mees õppis minu äraoleku ajal isegu suppi keetma. Okei, ostis küll supipõhja poest, aga kühveldas sinna sisse oma äranägemise järgi igast kraami veel ja kiitis siis, et laps sõi kohe kaks portsu. Meie senise kooselu jooksul on ta teinud süüa kahel korral. Esimesel korral keetis makarone ja uhas tšillikastet peale, teisel korral praadis kartuleid ning koksis muna juurde.

Enamasti, kui palun tal õhtusöögi eest hoolitseda, siis tellib mingi kraami kusagilt koju. Nüüd aga oli ta hoopis teises olukorras: tegi süüa, koristas, pesi pesud ja punus lapsele patse. Mul on süda nii rahul ja natukene on isegi häbi, et muretsesin nii palju. Mees on isana lausa fantastiline ja kuigi ma olen seda alati teadnud, et nad saavad kenasti hakkama, siis nüüdne äraolek oli justkui täpike i-le. Järgmine kord komandeeringusse minnes jäävad nad kahekesi südamerahus koju 😊

Lasteaiaõpetajale ümbrik

Aga Moldova. Juba taksosõit lennujaamast Chisinau linna oli omaette elamus. Pean tunnistama, et nii mitmelgi korral hoidsin hinge kinni, sest autojuht pidurdas viimasel hetkel. Suunatule olemasolust ei tea vist keegi midagi ja sõidetakse süstides ja eluohtlikke olukordi tekitades. Omaette elamus on ju vanade trollide nägemine. Kui Eestis mõtleme, et vanad trollid on koledad ja kulunud, siis võrreldes siinsetega ei ole neil häda midagi ja kõlbavad veel 30 aastat kasutada. Huvitav on ka see, et jätkuvalt leiduvad trollides kontrollandid, kes siis ringi liikudes pileteid müüvad. Eks neil oli ka uuemaid trolle, aga linnapildis nägi neid pigem harva. Chisinau linna ilu ongi see, et seal on meeletud kontrastid: rikkus seguneb vaesusega. Modernne Euroopa kohtub stagnatsiooniga. Vaatamisväärset ja kogemisväärset on seal linnas kindlasti.

Lokkav korruptsioon aga on omaette asi. Kohalikega rääkides tuleb välja, et riik maksab kõige eest. Lapsevanemal justkui ei olekski mingeid kohustusi kui välja arvata siis üks väike ümbrik õpetajatele iga kuu palgalisaks ning vajalike kulutuste jaoks nagu värvipliiatsid ja paber. Selline ümbrike jagamine käib igal pool: alates lasteaiast kuni ülikoolini välja ja ka arstid ootavad seda väikest lisapanust. Samas teenuste hindu ei anna võrreldagi! Mis on ka eeldatav, sest nende sissetulekud on ikka kordades väiksemad kui meil. Hindade võrdluseks: pudel head veini maksab nt 56 kohalikku, mis on u 3€. Eks leidub ka kallimaid veine, mida saab osta 5-6€ pudel. Pokaal veini pubis maksab 27 kohalikku, mis on siis 1,5€ või sutsukese rohkem.

Hullumeelseks kogemuseks osutus veinimõisas käimine. 100m sügavusel maa all asub ca 120 km tunneleid, mis läheb ka linna alla välja. Seal siis toodetakse erinevaid veine ja šampuseid. Saime degusteerida ja näha selle kandi vanimat veini 1902 aastast. Temperatuuriks nendes tunnelites oli 12 kraadi, aga lahtise kaarikuga sõites sinna külma sisse 30 kraadist paevasoojast tähendas korralikku nohu järgmisel päeval.

Kahjuks ei asu Moldova ühegi veekogu vahetus läheduses, aga kes tahab kogeda fantastilisi veine ja head toitu, saada ekstreemseid elamusi kultuuris, siis soovitan soojalt sinna minna. Lisaks sai siis ka tööd tehtud.

Minu nimi on Triin (31): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (32) ja Piiga (3a), lisaks neile veel deegud, kassid Caesar ja George. Selles blogis räägin argielust ja mõtetest.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid