Jaga:     
Lapseootel

Lapseootel: "Pole õige, et inimesed peavad suuri summasid erakliinikutele tasuma, et saada korralikku jälgimist." (7)

"Tahaksin usaldada riiklikku meditsiinisüsteemi, kuid täna ma ei saa seda teha, ilma et mul kogu aeg mure hinges oleks," ütleb erakliinikus raseduse jälgimisega arvel olnud Eylin Kuusemäe. Miks nii?

"Ma ei ole meditsiinilise haridusega ega taha pidevalt otsida ja mõelda, mida mu sümptomid tähendada võivad või milliseid uuringuid peaksin arstilt juurde küsima, sest vastasel korral võidakse midagi kahe silma vahele jätta.”

29aastase Eylin Kuusemäe teine laps Theo Oliver nägi ilmavalgust alles mõned nädalad tagasi, 9. mail. Kui oma esimest tütart Thea Anettet (praegu 9aastane) kandes lasi naine end jälgida riigikliinikus, siis Theo Oliveri oodates usaldas ta selle töö erakliinik Fertilitase arstide ja ämmaemandate hooleks.

“Esimese rasedusega olin arvel Mustamäe polikliinikus, kus ma sain küll hädavajaliku jälgimise ja uuringud, kuid ma ei tundnud end kunagi päris kindlalt. Näiteks 22. rasedusnädalal ei tundnud ma veel lapse liigutusi, mispeale suunas arst mu ultrahelisse ja ütles üsna emotsioonitult, et lapsel võib olla neuraaltoru defekt. Arstipoolse kommentaariga ei tulnud kaasa ühtegi selgitust, mistõttu pidin kodus end magama nutma, kui olin internetist lugenud, et neuraaltoru defekt võib tähendada sügavat puuet. Õnneks ultraheliuuring lükkas selle koleda kahtluse ümber ning mul sündis terve laps. Ometi tekitas olukord minus pingeid, mida üks rase naine ei peaks tundma,” meentab Eylin oma ebameeldivat kogemust riiklikus kliinikus.

Teda häiris ka see, et arst ei jaganud talle kui esmarasedale inimlikke nõuandeid raseduse, sünnituse ja väikelapse hooldamise kohta. “Erahaiglas käies oli kõik täiesti vastu­pidine sellele kogemusele, mille sain riigikliinikust: sain nüüd rasedana piisavalt nõustamist ja mind kuulatakse. Näiteks on mul alati olnud probleem madala hemoglobiinitasemega, mis raseduse ajal veelgi süvenes. Kui riiklikus kliinikus määratakse rasedatele kohe vereproovis madalat näitu nähes rauapreparaadid – mis oleks süvendanud mind niigi vaevavaid kõhuhädasid –, siis Fertilitases rääkisime ämmaemandaga probleemist süvitsi ning jõudsime kokkuleppele, et proovin enne rauapreparaatide kasuks otsustamist korrigeeritud toitumisega hemoglobiinitaset tõsta. Ta oskas mulle soovitada toiduaineid, mis aitavad asja tasakaalus hoida.”

Lisaks meeldib Eylinile väga, et erakliinikus sai ta rohkem uuringuid kui riiklikus – iga väiksemagi kahtluse peale suunatakse rase lisauuringule, mille olemust talle eelnevalt korralikult selgitatakse. Riigihaiglas peavad arstid ja ämmaemandad kinni pidama rangelt napist eelarvest, mis jätab lapse­ootel naise hinge hirmu, et tehakse vaid hädavajalikud uuringud.

Eylin ei pea seda õigeks, et inimesed peavad suuri summasid erakliinikutele tasuma, et saada piisavat hoolt ja jälgimist.  Eylini sõnul on talle oluline ka teadmine, et kui on abi vaja, saab ta seda erakliinikust kiirelt, ilma et peaks mitu kuud uuringuid ootama – riiklikes kliinikutes on eriarstidel väga pikad järjekorrad.

Loe värskest ajakirjast Pere ja Kodu, miks eelistavad lapseootel naised sageli erakliinikuid. 

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

7 kommentaari

I
Indi  /   15:28, 6. juuni 2017
Pole need erakliinikud ka midagi väärt. Erakast jooksis (Fertist) üks töötaja ära Tartu ning seal lööb laineid. Ütles ühele plaanilisele keisrile, et mis sa siin sünnitada ei saa. Aga seda ei vaadanud, et naisel oma tervis on halb ja ei saa ise. Kui sellised loomad tötavad erakates, siis mõtetu raha laristamine.
2
2 lapse ema  /   23:28, 6. juuni 2017
Pole nii lolli artiklit veel lugenud. Tore et meil on võimalus käia erakliinikutes, see on iga naise oma valik, kus ta käib ja kui tahad, et sulle sada miljon uuringut tehakse, siis loogiline, et selle eest sa maksadki. Kes siis peaks lisa uuringute eest maksma? Ei ole see erakliiniku arst midagi erilisemat kui riikliku kliiniku oma, mõlemad tulevad samast koolist ju. Riiklikus tehaksegi nii palju kui vaja, ei ole mõttet ju iga asja pärast ema pabinasse ajada ja sada uuringut teha lihtsalt niisama ja beebit muutkui torkida. Mina olin arvel TÜK-is ja sain alati oma küsimustele vastused, suu tuleb lahti teha ja küsida, mida üks või teine asi tähendab,kui aru ei saa. Ja mul ämmakas soovitas ka enne erinevaid toite, et hgb tõsta. Igal juhul mina usaldan täielikult Tartu arste, sünnitused läksid ka tänu arstide kiirele ja profesionaalsele tegutsemisele lõpuks hästi. Ühe napisõnalise UH arsti pärast ei saa kohe tervet süsteemi maha teha.
S
Sageli  /   07:06, 7. juuni 2017
vōtab erapraksises vastu sama arts kes on ka polikliinikus. Ainult et suurema tasu eest kuulab ka teid.
V
Varje olen  /   18:22, 7. juuni 2017
Ei saa ju võrrelda 9 aasta tagust arstilkäiku praegusega. Olete kindel, et teid riiklikus poleks samamoodi nõustatud?
V
Varje olen  /   18:22, 7. juuni 2017
Ei saa ju võrrelda 9 aasta tagust arstilkäiku praegusega. Olete kindel, et teid riiklikus poleks samamoodi nõustatud?
N
Natuke nõutu  /   09:27, 8. juuni 2017
Mul arstiteaduskonna vilistlasena tekib küsimus, mis "meditsiiniharidus" see niisugune on, mille omandanu ei tea, millistest toiduainetest inimene kõige paremini rauda omastab ja mis tegurid raua omastamist veel mõjutavad, ning on sunnitud neuraaltoru defekti kohta esmast infot otsima internetist. Need on ju niivõrd elementaarsed algteadmised ...
Ise olen ühe rasedusega olnud jälgimisel TÜKis ja teisega ITKs, kummalgi juhul ei nõudnud, eeldanud ega saanud endale oma arstistaatuse tõttu mingit erikohtlemist (ega olnud ka jälgiva ämmaemandaga isiklikult tuttav) -- ning tundsin end igati kindlalt ja turvaliselt, ükski vajalik uuring ega protseduur ei jäänud tegemata ega küsimused vastuseta.
  /   23:57, 8. juuni 2017
kui sellised saamatud naiterahvas olemas on,siis poleks neile ehk lapsi vajagi Varsi süüdistavad arste,et need ei nõusta,mida lapsele süüa anda ja kuidas toitu valmistada! Saamatus on selle nimi Silgake aga arvutisse ja guugeldage,kuidas elada ja hakkama saada .
Mis puutub erakliinikutesse,siis on raha imettegeva omadusega . Raha eest saab kõike osta,isegi teenindust, aga mitte tervist! Erakliinikutes töötavad needsamad ülikooli lõpetanud,kes ka riiklikus süsteemis töötavad Sageli on tegemist samade arstidega-hommikul riigitöö ja õhtul erakliinik Riigisektoris ju arsti tunnipalk 10.90 kes veel ei tea .

Loe ka neid lugusid