Jaga:     
Blogid | Triini blogi

Ema: mul on kaks erinevat last, üks lasteaias ja teine kodus

Piiga teine eluaasta oli minu jaoks vist senini kõige raskem üldse, sest räägi nagu seinaga ja jookse võidu oma varjuga. Lõpuks oled ikka väsinud ja tunned end sama tohlakalt nagu alati.

Üks päev sattusime Mehega ühte elektroonikapoodi ja nähes vana tuttavat, siis kukkusime lõõpima, et oleks vaja Piiga tagastada. Installeeritud uuendus 2,0 ei toimi korralikult ja nüüd kohe hirm uuenduse 3,0 ees. Sõber naeris selle üle mahlaselt ja eks meilgi läks korraks tuju paremaks. 

Käbi ja känd

Raamatus „Minu mõistus on otsas“ lubati kolmandale eluaastale palju ilusamaid asju: vähem jonni ja muud säärast. Okei, Piiga on alles nädala jagu kolmene olnud, aga see uuendus 3,0 küll paljulubavalt toimima ei ole hakanud. Milline on siis minu laps? Mu isa nägi tema jonnihoogu, kus ta jalaga vastu maad lõi ja ütles: „Ei taha!“ ning kommenteeris vaid: „Käbid ja kännud“.

Tuleb välja, et legendide kohaselt olevat ma omal ajal samasugune juurikas olnud. Kui ta jonnib, siis südamest ja see hakkab täiesti tühja koha pealt. Jalaga lüüakse vastu maad ja edastatakse oma keeldumine või käsklus. Ma isegi ei tea, kust see oskus tuli jalaga vastu maad lüüa, sest ei mina ega Mees niiviisi ei käitu. Kui keelata, siis läheb teeb ikka keelust hoolimata, aga salaja ja vaikselt. Ta teab aga vägagi hästi, mis on keelatud ja mis mitte, kuid sellest hoolimata testib piire nii palju kui on võimalik.

Uuena on aga see, et enne kui oma soov/tahtmine/vajadus edastatakse, hakatakse nutma. Seega tuleb ta maha rahustada ja siis ütleb kenasti, et soovis juua. Miks aga enne seda on vaja kisada nii palju, et seinad värisevad, aru ma ei saa. Mis aga lasteaeda puutub, siis käisin arenguvestlusel. Tegemist ei ole klassikalise arenguvestlusega, vaid sellelaadse asjaga, sest sõimerühmades ei ole see arenguvestlus samasugune kui on vanemates rühmades. Anti tutvumiseks ankeet ja siis tuli seal mõelda ja täpitada, mis asjades on laps osav, mida peaks harjutama ja millega üldse hakkama ei saa.

Kaks erinevat last

Õpetaja ütles kohe alguses, et ega need täpid meil kattuma ei hakka, sest meil on kaks erinevat last ühes isiksus. Lapse käitumine kodustes tingimustes on hoopis teine kui seda on lapse käitumine lasteaias. Näiteks on Piiga lasteaias palju iseseisvam: kui lasteaias ei ole söömisega probleemi, siis kodus istub vahel suu lahti ja ootab, et sinna putru sisse kühveldatakse. Igatahes sain teada, et mu laps on sotsiaalselt arenenud, tuleb toime hästi stressiolukordades ja on julge tegelane. Ka on ta sihikindel ja emotsionaalne väike inimene. Mõned asjad, mida mina olen tõlgendanud jonnina on tegelikult hoopis tema emotsioonide ülepaisumine ja kuna ta ei ole veel verbaalselt nii osav kõikide emotsioonide väljendamises, siis on ta lihtsalt suurest rõõmust nutma hakanud.

Pean ütlema, et kuulates Piiga arengut ja neid punkte läbi arutades oli mul kord elus tunne, et olen siin ka midagi õigesti teinud. Korraks vaid, sest igapäevane sõjatander mul kodus küll seda tunnet ei tekita. Lapse oskused ja areng ja üldine jutt tõstsid mu nii taevasse nagu oleksin saanud lapsevanemate-Oscari. Ehk hakkab see uuendus 3,0 ka kord korralikult tööle.

Minu nimi on Triin (31): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (31) ja Piiga (2a 11k), lisaks neile veel deegud, kassid Caesar ja George. Selles blogis räägin argielust ja mõtetest.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid