Foto: Valmar Voolaid (Valmar Voolaid)
Jaga:     
Pere | Vanemate suhtlemine

"Laste sünniks ei pea olema armastust, sooviks abielluda aga küll!" (9)

Viimasel ajal on aina sagedasem, et pulmas saadavad pruutpaari pidurõivais põnnid. Millest selline trend? Ja kas "paber" on pärast laste sündi veel vajalik?

Värskes Pere ja Kodus jagavad oma muljeid naised, kes abiellusid väikeste laste kõrvalt.

Kadi: Oma tuttavate pealt saan öelda, et laps tundub tõesti olevat piisavalt tugev side ja paljude jaoks pole abielu nii oluline. Olin isegi enne seda meelt, kuid pärast Villemi sündi tabas mind meelemuutus. Eelistan abielu kooselule, sest lapsega on igasugune asja­ajamine niimoodi lihtsam, kindlustunne suurem ja ka riiklik tagala tugevam.

Meie laps oli poolteist, kui abiellusime. Meile tundus kuidagi loomulik just niipidi. Enne lapse sündi olime koos olnud vähem kui kaks aastat ega olnud omadega veel sealmaal, et abielust rääkida. Just peale lapse sündi võib armastus nii suureks kasvada, et ainus võimalus on oma lapse emast teha “aus naine”. Abielu ja pulmad on ka üsna kallis lõbu. Kui on suured plaanid, siis see eeldab raha kogumist ja võib juhtuda, et selle aja sees sünnibki üks väike vahva tegelane.

Gretlyn: Kui laps oli sündinud, hakkasid praktilised küsimused abiellumist päevakorda tooma. Samuti sai määravaks, et kui valime lihtsalt kooselu, siis on minul ja lapsel erinev perekonnanimi.

Arvan, et beebi sünd paneb inimesi otsima kindlust. Abielu on justkui avalik kinnitamine teineteisele, et võtame selle teekonna üheskoos ette ega murdu raskuste ees. Meile oli abiellumine peale lapse sündi justkui asjade loomulik jätk. Laps seob kaks inimest kokku mitmeks aastakümneks ja abiellumine on traditsiooniline viis oma pühendumuse kinnitamiseks.

Kaisa: Ootasin juba Oskarit kandes, et Eimar tuleks ühel päeval minu juurde sõrmusega. Eimaril, tagasihoidlik maapoiss nagu ta on, oli aga vaja pisut kauem aega selle suure sammu astumiseks. 2015. aasta emadepäeval viis ta mind Tamme-Lauri pühapuu alla, mis on mulle väga südamelähedane koht. Hakkas rääkima tammepuu tugevusest, meie suhtest ja oli üldse selline naljakas. Mina veel mõtlesin, et ei tea, mida ta nüüd ajab... kuni ta laskus ühele põlvele ja esitas s e l l e küsimuse. Suurest rõõmust hüppasin talle muidugi kaela ja vastuseks oli kõigutamatu j a h.

Kooselu on üks asi, laste saamine teine, kuid abielu – selle kõige pühama tõotuse andmine üksteisele – on see, mis lõplikult seob. Samuti on abielus olles lihtsam lastele selgitada pere­mudelit. Kindlasti lihtsustuvad ka mingid praktilised asjad: kasvõi lastega reisimine, ühine tulu­deklaratsioon. Aga see pole peamine põhjus abielluda. Laste sünniks ei pea olema armastust, sooviks abielluda aga küll. Pelgalt laste pärast abiellumine on pigem möödunud aja nähtus. Abiellu astud ikka kogu eluks – see ei ole asi, mille viskad nurka, kui tahtmine tuleb. Igal probleemil on lahendus ja abieluga võtad õiguse ja kohustuse teise inimese mured enda muredeks teha.

Meie tutvusringkonnas on lapsed paljudel, aga abieluranda pole veel jõutud. Vahel on põhjuseks see, et noorte enda vanemad on lahutanud või pole õnnelikult abielus. Teiseks võivad olla majanduslikud põhjused. Suguvõsad ja sõpruskond on suured ja peo pidamine ikka väga kallis lõbu. Kolmandaks tundub, et naised ootavad, et neid kositaks, aga mehed kuidagi ei julge või ei oska.

Rõõmu lastest on veel palju-palju rohkem, kui su kõrval on inimene, keda jäägitult armastad, kes jagab kõiki muresid ja rõõme, mis lastega seonduvad. Ka lapsed on õnnelikud ja terved, kui neid kasvatavad kaks inimest, kes armastavad teineteist nii palju, et on nõus andma tõotuse “kuni surm meid lahutab”.

Mind häiribki kõige rohkem see, kui lihtsalt abielu tänapäeval võetakse. Meie jaoks pole lahutus variant. Kui oled teinud teadliku otsuse – nii südame kui mõistusega – teist inimest armastada, suudad kõik probleemid seljatada. Või lausa nii tark olla, et mitte lasta neil tekkidagi.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

6 kommentaari

I
Indi  /   15:04, 11. mai 2017
Laste saamiseks võiks olla abielus küll ja, siis alles teha lapsi. Tänapäeval õn tõusnud trend, et enne mitu last ja alles 10 aasta pärast abielu. Peale lapsi ei ole abielu enam see, mis ta on enne lapsi ja paari aasta jooksul.
E
ema,naine  /   11:57, 14. mai 2017
Ainult armastusest sündinud lapsed on oodatud ja nende elu kulgeb armastuväärselt.
N
njah  /   21:55, 14. mai 2017
Noh, eks oodatuna sünnivad ka arvestusega hangitud lapsed (et oleks hooldaja omast käest võtta) ja maast-madalast kasvatatakse neid süütundes (kuidas mina sinu pärast kannatanud olen, sina pead minu eest hoolitsema) ja klammerdudes nõutakse lapselt oma elu ja pere loomise asemel vanemale pühendumist.
M
mmm  /   12:00, 14. mai 2017
"Abiellu astud ikka kogu eluks – see ei ole asi, mille viskad nurka, kui tahtmine tuleb. "
Aga tänapäeval abielu seda just ongi ju. Kui isu tuleb, siis võib iga moment lahutada.
T
tõsijutt  /   20:03, 14. mai 2017
minu ex käis aastaid nagu uni peale ja tõotas igavest armastust. ent juba pulmalauas tuli selline tekst. et kuku pikali ... mõni nädal hiljem olin juba vana v-tt ja mida iganes ... nüüdseks elab koos küla suurima sellesamusega . ju siis sobivad .
peab ikka rumal ja naiivne olema ( ma ise sealhulgas) . et arvata. et üldse ON midagi . mis inimest kinni hoiaks. minna tahab. lähebki. mis mõte on kallitel pulmadel ? suurim rumalus !
J
jah nii on siis tänapäeval  /   13:15, 14. mai 2017
inimste rumalusel pole piire ... lapsi ei tohi ilma armastuseta siia ilma tuua - sest sellega luuakse kannatusi nii endale, kui lastele.Mõistust meil jagub, eriti naistel, kuid kuhu on jäänud tarkus???
Tarkus tekib, kui mõistus on harmooniliselt täidetud armastusega.
P
Peeter  /   14:10, 14. mai 2017
Laste sünniks pole vaja armastust? Nii arvavad vist ka paljud üksikemad, kes üksi lapsi kasvatavad. Armastuseta eostatud laps on soovimatu laps, kogemata tulnud. Kahju lapsest. Loodetavasti ei saa laps seda kunagi teada, et ta kogemata, labase tööõnnetusena eostati ja ilmale toodi.
N
noh  /   21:49, 14. mai 2017
Laps saab teada niikuinii, sest muidugi talle öeldakse seda.
E
Enne pulmaplaanide tegemist taheti mu elu täielikult ära rikkuda,aga teen nii et seda ei juhtu!  /   14:16, 14. mai 2017
Oskan end kaitsta nii headel kui ka halvadel aegadel,nii rikkuses kui vaesuses,nii tervena kui haigena.Kunagi räägiti sellest,et raha ei tee mitte kedagi siin maailmas õnnelikuks.Kõige olulisemaks peetakse elu,tervist,lähedasi inimesi.Ja muidugi ka hädavajalikumad asjad,mida igapäevases elus vaja läheb.Ainult mis tuleks selgeks teha on see,et kuidas tuleks ära maksta arveid,et mitte kellelegi võlgu ei jääks.On mainitud ka seda,et abiellumine siin maailmas pole naljaasi.Igal ühel tuleb oma aeg."Enne pulmaplaanide tegemist taheti mu elu täielikult ära rikkuda,aga teen nii et seda ei juhtu".Mõnedel inimestel on kombeks tekidada pingeid stressi,masendust,jutuajamisi mis käivad üle jõu.Kuid sellistel olukordadel tuleks olla ettevaatlikum,mis tooniga räägitakse enne kui tervis täielikult üles ütleb.Kui rääkida laste saamisest,siis sellest veel ei julge midagi mainida.Kõigepealt tuleks asjad hoolikalt läbi mõelda ja selgeks rääkida ja teha.

Loe ka neid lugusid