Jaga:     
Koolieelik | Toitumine

Lasteaiamenüü: konservid, pulgakommid, pulbritarretis, vorstisai (135)

Milline võimalus on vanemal rääkida kaasa lasteaia menüü koostamisel, kui tema meelest ei kuulu tervisliku toidu hulka kalapulgad, pelmeenid või kohuke?

Nagu paljudes muudeski asjades, põrkuvad vanemate arusaamad ka lasteaiatoidu osas. Kui laps käib aias viis päeva nädalas, on see tahes-tahtmata peamine koht, kus tema toidu­harjumused kujunevad. Enamik meist sooviks, et lasteaias kehtiksid samad põhimõtted mis koduski. Ent arusaadavalt on seal keeruline arvestada iga pere erisoovidega, kui need just lapse terviseriski, näiteks allergiaga pole seotud. Ühes peres peetakse põrguliseks piima, teises nisujahu, kolmandas kartulit.

Võiks ju eeldada, et lasteaias järgitakse üldteada tervisliku toitumise põhi­mõtteid: rohkelt köögi- ja puuvilja, vähe valmistoitu ja magusat. Kas tegelikult on ka nii?

Suhkrusõltuvus lasteaias

Koerus elav Kerli Aasaväli (27), Laura (7) ja Mia (2) ema möönab, et magustoitudega on selgelt liiale mindud. “Mannapuder kisselliga ja teised vana kooli magustoidud on liig mis liig. Eriti halb üllatus oli menüüst lugeda, et õhtuooteks on kohuke! Mis kasu on mul kodus võidelda suhkrusõltuvusega, kui lasteaias nullitakse kõik püüdlused?”

Kerli laps käib sõimerühmas ja ema hinnangul on selline menüü väikestele lastele sobimatu. “Õhtuooteks on vorstisai või pelmeenid – seda ei saa ju heaks kiita! Valmistooteid on üldse liiga palju, selle asemel peaks suurendama juur- ja puuvilja­koguseid, et lapsed harjuksid varakult neid sööma.” Ta möönab, et kord kuus poepihvid või viinerid oleks ju okei, aga kui sellist väheväärtuslikku kraami pakutakse iga nädal, siis see lausa ärritab. “Tarretist ja kisselli tehakse pakipulbrist! Sellega ei saa rahul olla. Neid saab ideaalselt ise teha, ilma lõhna-ja maitsetugevdajate ning säilitusaineteta.“

Kerli ütleb, et peaksime võtma palju tõsisemalt seda, mida meie laste toit sisaldab. Igale poole topitakse lisa­aineid, et asjad ilusamad välja näeks, aga kahjuks ei mõelda sellele, mis see kõik tervisele teeb. Ta ise peab suureks eeliseks, et nende pere elab maal ja suurem osa toitu kasvatatakse endale ise – nii saab kindel olla, et söök on puhas. “Kindlasti ei osta ma vorsti, viinereid, pihve, saia, samuti püüan vältida nisujahu ja vähendada suhkru kasutamist. Õnneks on ka poes hulgaliselt alter­natiive,” ütleb ta. “Laste lemmiktoit on kartulipuder, emme tehtud kotletid ja suppe süüakse ka hea meelega. Magusaks on meil naturaalsest kohu­piimast toidud ja smuutid.”

Kerli leiab, et lasteasutuse menüü välja­töötamisse peaks kaasama toitumisnõustajaid ja arste. “Lapsevanemal pole menüü osas suurt sõnaõigust, sest asjad on kõrgemalt poolt paika pandud,” kahetseb ta.

Pulgakommid ja konservid?!

Kahe lapse ema Malle on hämmeldunud: “Tahan teada, kas tõesti mitte ükski teine vanem pole sellest probleemi teinud või on see, mida seal näen, tõesti ka kodudes normaalne söömismuster?”

”See on vastuolus minu põhimõtetega,” tunnistab ema. “Sageli olen menüüs näinud kalapulki – täiesti imelik toit laste­aias! Seal veedab enamik lapsi terve päeva ja eeldaksin, et nad õpivad seal ka tervislikku toitumist. Minu laps polnud hommikusöögihelbeid enne lasteaeda näinudki. Alalõpmata on õhtuooteks sai moosiga või saiakattega – mis asi see saiakate on? Sageli ei ole laual ka see toit, mis menüüs kirjas.”

Mallet paneb imestama, et lastele antakse vanematega konsulteerimata kommi. “Absurdi tipp oli minu jaoks see, kui nägin, et jagati pulgakomme ja sealhulgas ka rühma noorimale, aasta ja kaheksakuusele mähkmetes lapsele.”

Lasteaiatöötaja Leila ütleb, et kuigi tema laps on lasteaiatoiduga rahul, siis tema, olles ühtaegu nii lasteaiatöötaja kui lapsevanem, on üllatunud, mida kõike lastele pakutakse. “Väga palju on toidus konserveeritud aineid, alates seentest ja lõpetades lihaga. Reedesed õhtuooted on enamjaolt saiakesed või koogikesed ning omletis on rohkem jahu kui muna,” loetleb ta eredamaid näiteid. “Menüü on üksluine ja meenutab mulle toite, mida isegi kunagi lasteaias käies sõin. Toiduvalik võiks olla tänapäevasem, pakkuda võiks näiteks köögiviljaga vrappe.”

Leila sõnul on lapsevanemal siiski võimalus lasteaia menüüd mõjutada, kui olla järjepidev. Kui lasteaial on oma köök, on muutusi kergem läbi viia. Sageli tellitakse aga söök toitlustusettevõttelt, kus valmistatakse suuri koguseid mitmele lasteasutusele. “Menüü tervislikumaks muutmiseks on vaja teha koostööd lastevanemate, mõistva lasteaiajuhtkonna ning terviseteadliku menüükoostaja vahel.”

Loe põhjalikku ja pikka artiklit lasteaiatoidust värskest numbrist 

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

42 kommentaari

M
mäng toiduga  /   09:42, 6. mai 2017
ja ongi vorstist saanud vorts, mis seal enam vahet...
U
Uskumatu.  /   19:17, 7. mai 2017
Lasteaiad, koolid, haiglad, vanadekodud ,seal peaks olena korralik ja MAITSEV toit.Mitte hall pudrulöga, hall veniv kaste ja mingi supilörr.Selleks on juhatajad, kes asja paika panevad.Selleks on kontrollid, kes juhatajad vastutusele võtavad.Suu pole prügikast, kuhu võib solki loopida.Ja päevaraha oligu ikka selline, et saab söödavat toitu teha.Need inimesed vajavad kõik ka vitamiine ja lapsed loomulikult ka.
E
ettepanek  /   19:48, 7. mai 2017
Vääname hooldekodu päevaraha 6 kordseks ja lasteaia päevaraha 5 kordseks ning pakume lastele foie de gras'd ja vanuritele õhtusöögi kõrvale pokaali veini, mida kiidab Appellation d'Origine Contrôlée Bordeaux .
N
Novott  /   22:31, 7. mai 2017
Ja palju sa reaalselt nende kohtade menüüdes kursis oled? Kraaksuja.
K
Koolitoit  /   23:01, 7. mai 2017
Pane raha lauale, siis saad
L
laagerdaja  /   09:58, 8. mai 2017
Aastatel 2000-2003 tegin nn projektilaagreid, mille sisu oli 10 päeva Eesti looduskaunis kohas kuskil koolimajas või näites Kloogaranna laagrikompleksis meie mitte-eestlastele eesti keelt õpetada. Muljed olid seinast seina alates Kloogaranna superköögist kuni Lõuna-Eesti spordibaasi köögini. Oli ka Leevi internaatkooli suvekogemus, kus palgatud kokkkippus varastama ja tegime söögid lastele tegelikult ise, suur abi oli Leevi kauplusest, mis nüüd vist suletakse (:
Suhtumine toidusse oli väga erinev. Leidus (vene) lapsi, kes mannakreemile ainult lusika sisse viskasid ja kohalikku poodi krõpsu-jäätist ostma tormasid. Meie manitsused ei adanud, ja ega tohigi ju last "ahisada". Nad aina vingusid mobiilis emmele, et üldse ei anta süüa. Emmed sõitsid kohale, grillkanad ja kokakoolapudelid kaasas. Teine kord, kui asusime poest kaugel, söödi kõik söödav teisemeliste poiste poolt külmakapist ära. Ja tehti 5 km rännak lähimasse poodi - eks ikka krõpsude ja kokakoola järele. Kusjuures me olime väga tervislikud, aina riivisime kapsast-porgandit, tegime õuna toormoosi ja kui kohalik kalamees tõi meile haugi või latika, tegime supertterviseoidu. Seega: toidu sõda oli, on ja jääb ja imelik, et kõik jäävad ka ellu, söögu kas või nõgeseid.
E
ettepanek 2  /   00:56, 9. mai 2017
sööme ükskõik mida ja sureme vara ära.
L
Lootus,  /   09:48, 6. mai 2017
et ÄKKI töötavad Õhtulehes kirjaoskajad ajakirjanikud ja saab Delfi emakeele surnuaia hüljata, kustus.
O
olen  /   17:45, 6. mai 2017
ajast maha jänud ei tea mis on vortsisai..
Et  /   17:48, 6. mai 2017
kui laps sööb sis on kohe vurts.
V
ving  /   19:53, 6. mai 2017
jah, eks on isegi 70-ndatel lasteaias vorstisaia söödud, ilmselt suren nüüd 10 aastat varem (tooks taustaks välja kindlasti mõne Rootsi tervishoiutöötajate uuringu) ja lähen põrgu (pole vegan ja muidu in)
E
Ema  /   20:44, 6. mai 2017
Kas sa suudad oma last kolm korda päevas ära toita alla 2 €? Krt kohvi ka ei kohvikus selle raha eest. Kui sulle ei sobi, siis palka erakonda ja kokk endale ja nõua mida süda ihaldab. Seda suhkrusõltuvus, millest siin pasundad, tee kodus tasakaalustamist. Liigu rohkem lapsega. Paku oma tervisliku toitu. Kalorid on lastele vajalikud mõistuse ja tegevusteks. Lõpetaks iga asja üle vingumise. Ma ei saa lubada endale viis eurot lasteaias toidurahaks. Mul käib kaks last aias ja iga kuu maksan koos toiduga 160 €.
S
samuti asjaga kursis.  /   07:20, 7. mai 2017
Olen 101%nõus Ema jutuga!
M
Marju  /   12:19, 7. mai 2017
Artiklis ju toitumisnõustaja Reelika Õigemeel annab soovitusi, mida saaks lasteaiamenüüs samade hindadega vahetada tervislikuma kraami vastu. Lugege! Tervislik toit ei pea alati olema kallis, köögiviljad nt ei ole väga kallid.
H
hmmm  /   12:44, 7. mai 2017
Olime lapsega haiglas, kus menüüd on dieetarstide koostatud ja üllatus - anti nii viinereid kui regulaarselt saiakesi õhtuooteks, Sama suur probleem on liigne "tervislikkus" - minu laste lasteaias, näiteks tehakse riivporgandiga omletti. Lapsed loomulikult seda ei söö, kuipaljukest kodusid on kus sellist imetoitu tehakse.
M
Marju  /   14:04, 7. mai 2017
Haigla toit ongi jube ju. Odav rämps. Sa ise sööd kodus sellist toitu nagu haiglas antakse? Ma arvan, et minu lapsed küll sööks riivporgandiga omletti, kõik ju sõltub mida lastele kodus antakse, kui kodus antakse rämpsu, siis laps loomulikult normaalset toitu ei söö.
K
kle Marju  /   14:46, 7. mai 2017
oleneb haiglast. TÜ kliinikumis on täitsa maitsvad toidud.
V
vastupidi  /   14:48, 7. mai 2017
haiglatoit oli "õudne" aastakümneid tagasi, ikka veniv hall piimakruubisupp ja siniseks keedetud muna ja lögane ühepajatoit.... Ent paar aastat tagasi Tartus haiglasse sattununa olin lausa paradiisis: PÄRIS kalast tehtud päris kalatükkidega kalasupp, pehmeks hautatud taliha, Päris borš, hautataud valge kala, mis Ilmselt ei olnud sügavkülmasaadus, õhtukski oli välja nuputatud midagi põnevamat kui paljad makaronid, igasugu näkileivakesed ja kohupiimavorm ja ... no jah, paar korda oli ka saiake, aga mis siis? Kes ei soovinud, ei pidanud seda võtma. Tahaks kohe sinna haiglasse tagasi...:)
P
Putukate mürk  /   23:04, 7. mai 2017
Nn tervislik toit ei pruugi olla tervislik
K
kah arvan  /   09:13, 8. mai 2017
Sa ARVAD, et sinu lapsed sööks riivporgandiga omletti, järelikult ei tee sa sellist jampsi ka ise.
V
vanaema  /   18:57, 8. mai 2017
meil ostetakse köögivili suurtest poodidest ja ma leian,et ei banaanid,apelsinid,hispaania porgandid ja õunad jne. ei ole mingi tervislik toit,tervislik toit on meie eestimaal kasvatatud köögivili ja õunad,aga palju te neid poodides näete ja turult lasteasutused neid osta ei vöi,pole lepingut
Olen haiglas vähe olnud,aga 5 korda tuleb vist kokku koos laste sünnitustega ja ma olen kogu aeg toiduga rahul olnud,seda nii nõuka ajal ,kui nüüd.Leian,et kes vinguda tahab see vingub kogu aeg,pane mida tahad lauale.
S
Seda, et  /   20:01, 8. mai 2017
Marju, võta teadmiseks, et tänapäeval on haiglatoidud küllaltki head ja söödavad, muidugi kui sa kõiki toite võid süüa.
O
Oh jeerum  /   21:07, 6. mai 2017
27 aastane ema võiks olla juba eluga end piisavalt kurssi viia suutnud mõistmaks, et kasvavale lapsele sa ei saa jätta menüüst suhkrut välja, kuna suhkur on ajutoit ning arenemiseks vajalik. Vaesed lapsed, kelle ema jaoks on maailm ainult must-valge ning seetõttu ei luba lastele kohukesi, mannaputru kisselliga, ei osta vorsti, viinerit jne. Mul kolm last täiskasvanuks kasvatatud, ei ole kunagi söögiga piiranguid teinud, kõik on tublid ja terved, aga see tädi tahab, et lasteaias muru ja naate hakatakse toitma?!? Uskumatu, millest su vrapid siis koosnevad, kui sa jahu ei taha ka kasutada? Rahune ometi maha ja mõtle, kui palju toiduraha sa maksma hakkad mingi eritoidu tellimisel. Võta lapsed koju hoopis ja toida neid ise siis iga päev.
O
Olen ka ema  /   14:46, 7. mai 2017
Iga normaalne ema püüab oma lastele mitte anda lisasuhkurt, sest seda leidub niigi igal pool, kasvõi leivas. Täiesti vältida seda ei saa, sest siis oleks toidulaud väga kasin. Kohe täiesti kindlasti ei vaja mitte ükski inimene valget suhkurt, puuviljasuhkur mingis koguses on hea, et energiat saada, aga tulekski sellega piirduda. Puuviljad, marjad jms on loomulikult tervislik ja lastele vajalik, aga valge suhkur EI OLE vajalik. Palun uuri natuke toitumisnõustajate või lastearstide või mõne bioanalüütiku käest, paistad targem välja. Kummaline, et nii paljud emad arvavad sama. Kas tõesti kõik kasvasite kohukeste ja jäätise peal üles?
M
muuseas  /   16:02, 7. mai 2017
seda uuri oma vanemate käest, mille "peal" nad üles kasvasid, mida saada oli, mida tuli ise juba lapsena aidata majapidamises-aiamaal teha, kui suur oli lapsepõlveaegne füüsiline koormus... Kas praeguse "tervisliku" toidu peal kasvavad terved ja tegusad või nõrgad järglased, kes pideva kõrvalise abita toime ei tule - see selgub, aga hiljem. Küllus pole enamikule ka erilist loomingulisust lisanud, läbi aegade on suurimaks õpetajaks endiselt nappus. Kui igapäevaseid probleeme pole lahendada, tegeletakse pseudoteemadega. Nagu ikka.
K
Kah emale  /   23:08, 7. mai 2017
Mis sinu arust on valge suhkur ja kust ta tuleb?
K
Kainet mõistust, olen kah ema  /   23:11, 7. mai 2017
Kuidas sul on õnnestunud ellu jääda ja veel järglasi saada, sest vaevalt sinu lapsepõlv oli suhkruvaba
G
Glükoos  /   00:10, 8. mai 2017
Või oli? Nüüd arusaadav, miks peaga ei ole kõik korras
!
!  /   00:51, 9. mai 2017
Tundub et see artikkel on üleval kuskil Õhtulehe veebis ja seetõttu võtavad siin sõna peamiselt 50 pluss vanaemad, kes nõukaaegset toitumist ülistavad.
L
Lumememm  /   21:09, 6. mai 2017
See suhkrukartus on teil sellepärast, et lapsed on tubased ja liiguvad vähe. Panete lapse teleka ette multikaid vaatama ja hakkate ise koduseid toimetusi tegema.
Minu põlvkond kasvas üles SUHKRUSAIA ja MOOSISAIA peal, ja mul on valus lugeda, et Sa solvad MOOSISAIA!
Tol ajal polnud smuutisid ja jogurteid, banaanist ja apelsinist võis vaid und näha.
Aga lapsed liikusid palju, sõitsid jalgrattaga, mängisid palli.
E
E  /   18:47, 8. mai 2017
ja sinu polvkonna lastel on hambad ka vaga katki
V
vanaema  /   19:02, 8. mai 2017
pole nad nii katki midagi,huvitaval kombel on tänapäeva lastel veel halvemas seisus hambad,kui meil kes lusikaga suhkrut sõime,kuna kommi ei olnud nii palju kui isu oli
  /   19:17, 8. mai 2017
pole eel kuulnud et laste hambad ravima ei pea
M
Mis  /   21:13, 6. mai 2017
Söögist te seal Eestis unistate.Minu lapsed on käinud nii America kui Canada lasteaedades, kus tuleb kõik ise kaasa pakkida, sealjuures lasteaiamaks algab 500$ Kööke ja sööke pole seal ollagi.Koolis jätkub sama võileiva pakkimine, mis on nii kuradima tüütu.Eesti lasteaedade ja kooli toidud on nagu paradiis selle kõrval, mis siin ja keegi Ei muretse,et laps iga päev ainult mingit leiba sealt karbist sööb.
I
Inglismaalt  /   22:46, 6. mai 2017
Oleks siis leiba - ei, ainult lumivalget saia (nimeks jah bread).
  /   07:34, 7. mai 2017
Peale sporditrenne ja spordivõistlusi on organisaatorite või treenerite poolt lastele niknäkina pakkide kaupa igasuguseid kartulikrõpse!
U
Uugu  /   06:45, 7. mai 2017
Sa nimeta 1 asi, milles Eesti esirinnas ei oleks
T
tead Mis  /   14:49, 7. mai 2017
aus oleks rääkida et see USA lasteaed on meie mõistes sõim. Eesti lasteaia vaste on juba kool.
Ü
Ülle  /   18:18, 8. mai 2017
no jaa siis! Laps on ikka laps, kas sõimes,koolis,lasteaias. Ja minu lapsed on kasvanud täiesti rõõmsateks, tegusateks ja vahvateks tegelasteks vaatamata sellele, et sõid kommi, suhkrut, mannavahtu jne
S
Safiir  /   21:50, 6. mai 2017
Kas mitte toitlustajad ei lähtu ju seadusest ning koolieelse lasteasutuse toidule on ranged nõuded nt poolfabrikaatide, vorstitoodete jms osas. Kui sellest kinni ei peeta, tasub muidugi hoiu juhtkonnaga rääkida. Pulgakomm ilmselgelt ei sobi. Olen ka suht tervislikku ja palju mahetoitu jms armastav lapsevanem, aga see maksab, ja mitte vähe. Seega oma tervislikkust harrastan nii palju, kui rahakott lubab. Meie hoius on päeva toiduraha veidi üle 2€. Paraku selle eest saabki tavalist toitu, sh kalapulki ja kisselli. Ma võin nõuda ja kaevata, aga ökoloogiliselt kasvatatud lõhe ja smuutide jaoks ei jätku. Antud virisevatoonilisest artiklist ei selgu, kui palju vanemad oleksid nõus niisuguse peene ja ülitervisliku toidupäeva eest siis maksma. 5€? 7€? 10€? Ah, ilmselt mitte. Eks nad tahavad kõike ikka sellesama kahe euro eest.
K
Krista  /   16:43, 7. mai 2017
Kalapulkade kilohind on ca 3 eurot. Samapalju maksab kilo hakkliha, mis on ikkagi ainult liha, mitte nagu kalapulgad, et killuke kala ja suur hulk muud jama.
Vortsisai? Noo rsk  /   23:19, 6. mai 2017
Mis see veel on?
H
Heidy  /   23:29, 6. mai 2017
See suhkruvaba teema on liiale läinud. Meil rootsis lasteaias suhkrut ei anta. Toit ei kõlba süüagi. Hommikusöögiks matsestamata jogurt ilma millegita ja maitsetud helbed nagu loomatoit. Nagu kuiva kaeru ajaks näost sisse üritan natigi lastel paremaks teha ja raputan kaneeli maitseks peale. Pudru maitsetu ilma suhkru ja moosita. Mina ise sellist hommikusööki ei suudaks süüa jälk. Võtan alati oma söögi kaasa. Lastest kahju. Natuke suhkrut maitseks pole veel kedagi tapnud. Egas lastelegi see söök maitse käivad pooltühja kõhuga
1
112  /   23:35, 6. mai 2017
tahaks ka maitsata vortsisaia.
  /   09:29, 7. mai 2017
Maitsata?
T
Tegelikult  /   07:11, 7. mai 2017
Inglismaal KOV ei maksa peale ja kuumaks ca 1000€.
  /   07:15, 7. mai 2017
sellist asja kuulen küllesimest korda meie lasteaias on küll kõik hästi ja ei usu et see jutt nii väga tõele vastab
M
Marju  /   12:35, 7. mai 2017
Minu lapse lasteaias olid ka kõva häälega lastele magusa ja kommide eest võitlejad just need emad, keda ennast vaadates oli näha, et neil emadel on kõigil kõva 20 kg ülekaalu. Ja just need emad targutasid, et lapse aju vajab suhkrut ja et mis see üks komm ikka teeb või et meie ajal söödi kogu aeg moosi- ja suhkrusaia pidevalt. Aeg on edasi läinud ja toit ei ole kahjuks enam sellinegi nagu nõukaajal (poes müüdavas kraamis on kohutavalt palju säilitus- ja sünteetilisi lisaaineid ja seetõttu on ka nii palju allergiaid lastel tänapäeval).
Mannapuder ei ole mingi tervislik toit, lugege natuke mida arstid selle kohta kirjutavad - kui vanasti anti beebidele peamiselt mannakörti, siis tänapäeval ütlevad lastearstid, et mannapudrus ei ole midagi kasulikku, ainult tühjad kalorid.
Ja ei ole lasteaiatoit ülitervislik - minu lapse lasteaias oli menüüs nt pelmeenisupp. Mul tekkis küll küsimus, et mille eest kokad palka saavad, kui lastele pelmeene pakutakse? Sama raha eest saab ka tervislikku toitu teha, need rämpspoolfabrikaadid, mida paljudes lasteaedades lastele pakutakse ei ole sageli odavamad.
Paljudes lasteaedades on kahjuks menüüs viinerid, kalapulgad. Kahjuks võimaldab ka lasteaiatoitu reguleeriv määrus lastele poolfabrikaate anda (kord kuus määruse järgi, praktikas seda kahjuks sageli ei järgita).
Mina oleks küll nõus natuke rohkem maksma (kuigi mul on kolm lasteaiaealist last), et laste menüü jasteaias natuke tervislikum oleks.
See jutt, et me kõik sõime suhkrut ja muud jama lapsena - ülekaalulisus on suur probleem ka Eesti laste hulgas juba. Ja kas see nõukaaegne põlvkond on terve, kes niimoodi toitus, ei ole ju. Tervis sõltub ju otseselt sellest, mida me sööme.
Artiklis sõna võtnud emad on toitumise osas haritud ja hea lugemusega ja pole ka ise vormist väljas. Väga sageli on näha seda, et kui on laps paks, on samasugused ka ta ema ja isa. Arstid ütlevad selle kohta, et sellise ülekaalulisuse põhjuseks on see, et terve pere toitub valesti ja ebatervislikult, mitte ei ole süüdi geenid.
M
Marjule.  /   14:47, 7. mai 2017
Kui sina kunagi lasteaias käisid, mida sa siis sõid? Kas oled sellepärast nüüd ebanormaalne? Mis rumalat juttu te siin ajate. Laps ei söö seda, laps ei söö teist. Mida see tähendab? Kui sinu laps(ed) on erilised ja ei talu suhkrut ega mannaputru, siis hoia neid kodus vati sees ja ära vingu siin. Ei juhtu su lastega midagi. Ja kui nii väga paanitsed, keela lapsel lasteaias söömine ära ja anna oma kodune toit kaasa. Ma ei usu iialgi, et sa omas kodus teed vastavalt mingile arstide poolt ettenähtud menüüle süüa. Kõik kauplusest ostetud toiduainetes on säilitusained ja muud kahjulikud ained. Kust sina küll hangid endale toiduaineid. Ka need mahetoiduained on sama rämps, mis muugi, ainult hind on teine. Loeb ainult see mida sa usud.
M
Marjule  /   15:35, 7. mai 2017
Mida ise lapsepõlves sõid, et nii hüsteeriline oled? Mingi aine puudus, ninatark?
M
Marju  /   16:33, 7. mai 2017
Kas ma olen sellepärast hüsteeriline, et julgen kritiseerida kui lasteaias lastele pelmeene ja kalapulki antakse? Kas peab sellist jama taga kiitma ja jumala eest ei tohi mitte midagi muuta?
M
Marju  /   16:38, 7. mai 2017
Kas sinu lapsed söövad kodus pelmeene ja kalapulki? Ma üldiselt ei osta koju pelmeene ja kalapulki, keeduvorsti üldiselt ka mitte. Ostan kvaliteetset ja naturaalset liha ja kala, juur- ja puuvilju. Poolfabrikaate püüan vältida.
  /   18:03, 7. mai 2017
Ära sina ütle.
L
Lumememm  /   18:42, 7. mai 2017
Hea inimene, Sa võid koju osta, mida iganes Sa tahad...
Ka angerjafileed ja pekaanipähkleid.
Aga palun võta teadmiseks, et PALJUDE perede lastele on lasteaiatoit ainus tervislik toit, kus nad saavad ka salatit ja magustoitu.
Paljud pered käivad iga päev,
nädal nädala järel,
Säästumarketis,
jälgides kollase sildiga tooteid...
KÕIGE odavamad makaronid ( ja mitte Pasta Penned ega Ravioolid)
KÕIGE odavam ketsup (ja mitte Päikeseküpsetatud tomatite püree oliiviõlis)
MITTE lõhefilee, vaid Smart Choise kalapulgad 0.55 eurot pakk.
Minu lapsed on meie pere rasketel aegadel söönud "Lihakarni" koeratoidust valmistatud toite poolteist aastat.
1 kg koeratoitu maksis 0.77 senti. Olid suured, 2-3 kilosed pakid.
Kui pakis oli seakoot, sai sülti.
Kui pakis oli maksa, sai maksakastet.
Enamasti alati oli pakis kamarat ja konte, millest sai suppi ja ühepajatoitu.
Kasvasid täitsa normaalsed inimesed.
Kõige väiksem tütar nüüd ükspäev seisis pliidi kõrval, kui ma koerale kamaraid praadisin samasugusest "Lihakarni" koeratoidupakist
ja ütles: "Emme, ma mäletan, kui sa meile sellest süüa tegid."
  /   23:16, 7. mai 2017
Mis see suhkur on süüdi, kui toidus on palju säilitusaineid?
P
Pelmeen  /   23:19, 7. mai 2017
Aga kui annaks raviole või hinkaale?
T
Treener  /   23:19, 7. mai 2017
Liikumatus on suur probleem mitte suhkur
E
ei  /   08:46, 8. mai 2017
saia asemel pead andma croissant´i ja bruchettat ja quiche´i ja lavašši ja takosid ja tokaatasid
S
seeneline  /   17:13, 8. mai 2017
suhkur ongi ju säilitusaine (miks seda muidu moosile lisatakse)
S
säilitusaine  /   19:18, 8. mai 2017
kõik sõltub kogustest
!
!  /   00:43, 9. mai 2017
Hea lumememm, sinu näide on pisut äärmuslik. Kindlasti võib olla ka ükskuid lapsevanemaid, kes käivad lastele prügikastist süüa otsimas. Ma ei usu, et peale sinu on palju lapsevanemaid, kes lastele koeratoidust süüa teevad. Ja just sinusuguste pärast võikski lasteaiatoit olla tervislik, et lastel ei tekiks kehvveresust ja muid hädasid. Kui kalapulgad saab sama raha eest asendada naturaalse toiduga (nt sama raha eest saab osta hakkliha), mille pagana pärast siis peab lastele neid poolfabrikaate söötma?
.
..  /   07:48, 9. mai 2017
Kust sa tead, et see liha , kala ja juurvili kvaliteetne on? Kust sa tead, mida need loomad sõid ja kuidas neid kasvatati, millega juurvilju-puuvilju pritsiti?
/
/  /   10:56, 9. mai 2017
Loomulikult ei ole poes müüdav liha, kala ja juurvili sama mis ise kasvatatud. Aga kui on valida, kas tarbida pidevalt poolfabrikaate (nt friikartulid, kalapulgad, poekotletid, viinerid, pelmeenid, konservid), siis on see naturaalse liha, kala ja juurvilja ostmine siiski parem valik.
  /   11:55, 9. mai 2017
Suhkrut peab marineeritud seentele ka lisama!
K
Köigepealt peaks ikka vanemad oma aju uurida laskma ullumajas  /   07:40, 7. mai 2017
Siis rääkigu edasi
M
maali  /   07:47, 7. mai 2017
ega kooli söögidki söödavad ei ole, pigem viskavad ära kui teevad midagi sellist, et lapsed sööksid. Milleks te toppite igale poole tomatipastat, mõni laps ei saa ükski päev süüa, supid ka kõik punased, see võiks olla vabalt võtta kes soovib
K
kokk  /   11:15, 7. mai 2017
Lapsevanemana on teil õigus kontrollida, mida laps koolis sööb. Meie küll sellist kraami ei paku ja lapsed söövad hästi.
V
vanad ajad  /   08:52, 7. mai 2017
Toidumenüüs peaks eeskuju võtma just vanast ajast, sest siis polnud palju ülekaalulisi, polnud allergiaid (väga vähe), kondid oli tugevad, sõjaväkke minejad olid sobilikud jne.. Keegi ei peljanud võisaia, moosisaia, morssi, seapraadi (maainimesed sõid sealiha hommikusöögikski). Köögiviju keedeti-hautati peaaegu iga söögikorra juurde, rääkimata toorsalatitest ja hapendatud-marineeritud salatitest. Head isu!
N
no  /   09:25, 7. mai 2017
mõtle, milliseid "õudsaid" nõukaaegseid sööke, mannaputru kisselliga ja vorstisaia, antakse lasteaias. Segaseks lähevad osad mammad ikka.
M
Marju  /   12:44, 7. mai 2017
Uuri ja loe natuke - eestlaste peamine probleem on südame-veresoonkonna haigused ja seda just seetõttu, et eestlased söövad liiga palju rasvast sealiha. Vahemeremaades ei söö keegi niimoodi, toit on tervislikum ja eluiga pikem. Vanade nõukaaegadega pole mõtet praegust toitu võrrelda - praegune toit on e-aineid täis võrreldes nõukaajaga. Ja kust see arvamus, et nõukaajal ülekaalulisi polnud, minul nt isapoolne suguvõsa, kes just sellist rasvast sealihatoitu armastas - kõik olid ülekaalulised ja elasid kümme aastat vähem kui emapoolsed vanaema ja vanaisa, kes meeletult kala süüa armastasid ja mõlemad 90ni elasid.
M
Marju  /   12:46, 7. mai 2017
Kui tahad võrrelda nt 19. sajandiga, siis siis olid talutööd ju hoopis teised kui praegu, masinaid polnud. Praegune inimene ei tee kindlasti enam nii palju füüsilist tööd kui tolleaegne talumees ja - naine. ja kui kaua inimesed tol ajal elasid, kui pikk oli eluiga? Ei ole mõtet võrrelda võrreldamatut.
  /   14:01, 7. mai 2017
Vahemeremaades on kliima ka teistsugune kui meil, rääkimata toidust, mida seal aastaringi kasvatada saab.
  /   14:05, 7. mai 2017
Ei ole kuskil 100% tõestust, et rasvane sealiha on nimetatud haiguste põhjus ja tänapäeval polegi selliseid sigu nagu eelmistel sajanditel kasvatati.
M
Marju  /   14:06, 7. mai 2017
See ei tähenda ju seda et eestlased peaks ka edaspidi ainult rasvast sealiha sööma? Palju ju kirjutatakse, et põhjuseks, miks eestlased nii palju südame-veresoonkonna haigusi põevad, ongi seesama rasvase sealiha söömine.
  /   14:06, 7. mai 2017
Mis sajandist ise või vanemad on pärit ja kui haiged praegu olete?
M
Marju  /   14:10, 7. mai 2017
Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis surmapõhjus number üks. Eesti on nendesse haigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas. http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/sudametervis
Äkki meie toitumises on siis ikka midagi valesti? Vähemalt arstid väidavad et on, et needsamad südame-veresoonkonna haigused tulevad just eestlaste valest toitumisest, sh armastusest rasvase sealiha vastu.
  /   15:41, 7. mai 2017
Mis sa, Marju, jaurad? Ise pead end tohutult teadlikuks toitumise alal aga seda ei tea, et toitumisnõustajad just soovitavad süüa peekonit, nö rasvast liha nagu sa nimetad, ka nendele, kes kaalust alla tahavad võtta. Inimese organism vajab ka rasvu, mitte ei pea light tooteid sööma ja arvama, et toitud kole tervislikult.
H
Hmm  /   23:23, 7. mai 2017
Manna puder rasvase sealihaga?
A
Aioli ehk majonees Marjule  /   23:26, 7. mai 2017
Noh kuule, vahemeremaades ajatakse pasta sisse erineval kujul, rammus lasanje, ramusad kastmed, ja kujuta ette, sinu vihatuid pelmeene, mida sealravioolideks nimetatakse
  /   23:28, 7. mai 2017
Ei saa aru, miks need Vahemeramaade inimesed surevad ja samas vanuses meie omadega
  /   00:16, 8. mai 2017
2014 a oodatav keskmine eluiga naistel 81,5, meestel 72, 3a. Oodatav eluiga on kasvanud peamiselt seetõttu, et vähenenud on õnnetusjuhtumite, traumade ja narko- ning alkoholimürgistuste arv.
Seega põhjus peidub mujal kui toidus.
L
libauuudised  /   08:41, 8. mai 2017
Ära loe nii palju, mida seal või siin kirjutatakse, sageli on need nn juhtivate teadlaste kirjutised täielik mudru või kellegi poolt kallutatud info. Iseasi, kui sa loed originaalkeeles autentseid teadusuuringuid...
L
lolu  /   09:36, 8. mai 2017
Jaa, need vahemeremaade inimesed millegipärast surevad ka, ei tea miks?
/
/  /   00:14, 9. mai 2017
Süüakse seal ka palju mereande ja kala ja vähe sealiha. Ja eluiga on kõvasti pikem kui meil.
  /   09:18, 7. mai 2017
Ka
H
Huvitav  /   09:39, 7. mai 2017
Artiklis on nii targad, teadlikud ja tervislikud emad. Üks imestab, et 1,8 aastasele anti pulgakommi. Nõus.....aga seda see "teadlik"ema ei imesta, et 1,8 aastane laps on mähkmetes?! Kas tervisliku elu juurde käib ka viienda eluaastani Pampersite kandmine??
  /   14:57, 7. mai 2017
Tore on viriseda iga asja kallal. Tänagu õnne, et üldse süüa midagi on. Varsti ei saa enam ei mannaputru, pulgakommi ega kalapulki. Vaat siis läheb kisaks lahti, et miks neid ei ole. Tänapäeva noored emad on ikka täiesti segi peast. Ei tea mis printsesse või printse nad tahavad kasvatada. Sellise nunnutamise tagajärjed tulevad üha tihedamini juba esile. Lapsed loevad poodides sente, et osta limpsi või kommi. Lasteaia lapsed seda veel teha ei saa, aga koolijütsid teevad seda vaatamata mammade vingumisele toitude üle nii koolis kui ka lasteaias. Kogu see virisemine ja vingumine on lihtsalt moe pärast. Pole need vanemad midagi nii mures toitude pärast. Rohkem peaksid tähelepanu pöörama oma võsukeste arvuti ja nutitelefonide kasutamisele. See on sada korda ohtlikum kui mingi mannapuder, moos ja kalapulgad.
M
Mina  /   09:59, 7. mai 2017
Kerli ja Malle teie lasteaias tehti ilmselt samuti mannaputu kisselliga ja näe kui nutikad noord emad on sirgunud. Ärge mige palun äärmustesse ja veel vähem laste kuuldes pole vaja arutada, kui kahjulik on kohuke jne. Kasvatate kartlikke lapsi..... kes hirmunult söövad kohukese ära ja teile ei räägigi sellest. Ärge paanitsege selle söögivärgiga niipalju.
.
....  /   10:22, 7. mai 2017
mõtlesin ka, et miks see mannapuder kisselliga nüüd siis nii halb on? Väga maitsev - sisaldab piima ja marju, puuvilju - kui õigesti teha. Jah, pulbritest tehtuna ei kiida heaks, aga värsketest või külmutatud marjadest kissell mannapudru, riisipudru, kohupiimaga- suu hakkab vett jooksma. Juba saab aiast noort rabarberit noppida. Tean oma lapse lasteiaia ajast last, kes kartis kisselli- ta lihtsalt polnud sellist asja kunagi elus näinud.
H
Heatahtlik soovitus  /   13:20, 9. mai 2017
Meil on tekkinud hulk nn. alternatiivinimesi, kellele ei kõlba enam meie lasteaiad, koolid, söök, arstiabi jne. Nad peaksid ise looma endale ka alternatiivsed instantsid, mida nad ise korraldavad ja finantseerivad. Ülejäänud inimesed ei suuda nende nõudmisi täita, sel ajal, kui nad mediteerivad, joogatavad, tunnetavad iseennast ja kõrgemaid jõude. Kuni nad ei ole veel leidnud omale mingit uut sobivamat planeeti, tuleks end kohandada selle madala eksistentsivormi järgi, mitte püüda muuta teisi.
M
Mmmm  /   10:31, 7. mai 2017
Minu lapseaja sook oli piimasupp, aedviljasupp, lihavoileib, munavoisai, kuivatatud puuvilja kissell piimaga ja praesai moosiga ja punase sostra morss.
K
küsimus  /   17:04, 8. mai 2017
Mis looma liha seal lihavõileiva peal oli?
T
Toit  /   10:33, 7. mai 2017
Huvitav oleks teada kus saab ja mida saab süüa kolm korda päevas tublisti alla kahe euro? See toitude kirjeldus ei saa vastata tõele, mis siin on kirjutatud. Lasteaias on kindlad reeglid, mida saab tehs.
V
vint   /   12:04, 7. mai 2017
loomulikult saaksid vanemad rohkem oma laste päevamenüü suhtes kaasa rääkida- lihtsalt tehke ettepanek, et panustate vabatahtlikult rahaliselt rohkem oma laste menüüsse lasteaias. Ilmselgelt algaks uus ving just nende samade vaemate poolt, kes enne virisesid vorstisaia pärast.
K
kuulge, teadlikud  /   12:35, 7. mai 2017
Mis te viite oma kõige kallimat vara - last - kollektiivsele pidamisele? Pidage teda kodus.
K
Ka ema   /   12:45, 7. mai 2017
Mina olen meie lasteaias toiduga väga rahul. Meil on iga hommik mingi puder. Iga söögikorra juurde on värske puu- või köögivili. Täitsa ok söök on pikkpoiss kartuliga või mulgipuder.
K
Kahjuks  /   13:06, 7. mai 2017
Mina lasteaiatöötajana hoopis sooviks, et kodu tuleks kaasa samade reeglitega ja toitumisharjumuste kujundajana kui meie lasteaias püüame. No meil on ikka ääretult korralik menüü. Ja lapsed söövad, eriti hästi muide lähevad igasugused köögiviljasalatid. Aga kui lapsed räägivad kodusest söömisest, siis tuleb välja, et enamasti mingit korraliku sooja toidu tegemist ei ole. Ja süüakse nii, et igaüks on oma ekraani taga, kes arvutis, kes televiisorit vaadates.
  /   15:51, 7. mai 2017
Täpselt, need tohutut tervislikkust taga ajavad emmed teevad vaid tähtsat nägu, kodus on kogu tervislikkus kadunud või on need nii tervislikud, et ei taha neid ei lapsed, ei isad. Minul on sugulane, kes ise on pidevalt mingitel dieetidel kuigi ise on peenike, teeb lastele samu võõraid sööke , lapsed ei taha, mehel, kes päev otsa rasket tööd teeb, kõht tühi. Mis selline jamps tähendab, ei saa aru.Just koolis lapsed saavadki oma kõhu täis ja söövad meelsasti.
K
kokatädi  /   17:18, 7. mai 2017
Olen sellega nõus,et toitumisharjumused peaksid algama kodust.Laste toitlustamisega olen ise tegelenud üle 20.aasta.Nõuka ajal ei olnud kunagi ühegi lasteaia menüüga või toiduga probleeme.Söödi kõike ja lastel olid kõhud täis .Lasteasutustes pakutava toidu kallal vingumine on viimaste aastate trend.Lasteaia menüüdele on olemas omad tingimused ja usun,et enamikes kohtades neid jälgitakse.Siin küsiti,et mille eest kokad palka saavad,kui poolfabrikaate pakuvad.Küsin vastu,kas teate,kui palju üks lasteaia või koolikokk üldse teenib?Väiksemates lasteaedades jõuab kokk teha ka ise kotlette või pannkooke,aga kui on tarvis toitlustada mitu korda päevas mitusada last,siis lihtsalt ei jõua.
Olen kokanud ka põhikoolis,kus teismelised näevad esimest korda kastet prae juures,Lisades näiteks omletile köögivilju või teed kasvõi tavalist värskekapsa suppi,siis tean juba ette,et lihtsalt ei tulda söömagi.Olen lastelt küsinud,et mida nad siis kodus söövad.Ja saan vastuseks,et friikaid,viinereid,kalapulki,kohukesi jne.Siis olengi vahel mõelnud,et need vanemad,kes nõuavad ,et nende lapsi väljaspool kodu tervislikult toidetakse,ei tee ise kodus tihtipeale üldse ise süüa,vaid haaravad just neid poolfabrikaate poest kaasa,et omal lihtsam oleks.Ja oh õudu,kui avastavad,et maimuke on täna juba kohukest või kalapulka saanud.
K
Krista  /   18:17, 7. mai 2017
Mulle tundub ka et on kahte liiki lapsevanemaid, kes siin kommenteerivad. Paljud need kes siin kirjutavad, neil ongi toitumisest ükskõik ja lapsed söövadki kodus friikaid, viinereid, kalapulki ja kohukesi. Ma ise julgen küll öelda, et kalapulki pole ma koju ostnud vist aastaid, viinereid ja kohukesi korra või paar kuus ostan. Mul lapsed selliseid koduseid toite söövad üldiselt hästi ja on hea isuga ka lasteaias.
Paljud asjad jäävadki siis raha taha ilmselt, et riik pole nii rikas et jaksaks lasteaeda piisavalt tööjõudu palgata et lasteaiatoidu hulgas ei oleks poolfabrikaate. Kahju, muidugi. Siis peaksid lasteaedade direktorid teema ikkagi tõstatama, et kui määrus nõuab, et poolfabrikaate ei pakutaks rohkem kui korra kuus, peaks olema ka piisavalt tööjõudu, et jõuaks lastele päris toitu teha. Mõnede lasteaedade menüüs kalapulki ja viinereid ja muud sellist ei kohta, võib-olla tõesti on need lasteaiad siis väiksemad.
S
sama meelt  /   18:22, 7. mai 2017
ausalt öelda, need vanemad, kes vinguvad lasteaia toidu üle võiksid tuua lasteaeda oma kodu menüüd. Vaatame, mida te söödate kodus 3 korda päevas alla 2 euro. Vabandused tulevad kohe, et sõidame välja ja siis sööme . Kõik, mis perega väljas söömised on, piirduvad ikka friikate, viinerite, mahladega. Te ei saagi kuskil käia. Ainult kodus saate süüa suhkruvabalt ja taimset.
K
kaj  /   16:46, 12. mai 2017
Olen kokatädiga 100 % nõus. Näen, kuidas lapsed, kellele koolitoit ei kõlba, viivad oma ohtra taskuraha üle tee poodi, ostes krõpse ja magusaid mullijooke. Olen kmõelnud, et kas vanemad üldse kujutavad ette, kuidas laps tegelikult toitub ja miks nad ei ole kiodus maast madalast tervislikke harjumusi neisse kasvatanud.
T
tulevikutoitudega  /   19:31, 7. mai 2017
tuleb organismi harjutada juba maast-madalast!
M
Mina  /   20:23, 7. mai 2017
..aasta ja kaheksakuusele mähkmetes lapsele. Selle peale küsiks miks käib nii väike laps juba lasteaias?? Kellele see laps on sünnitatud kui emal pole soovi temaga kodus tegelda? Pealeg võiks nii suur laps juba potil käia, aga mis teha kui emal tema jaoks aega ei ole. Vaene laps.
Sellega olen nõus, et lasteaias pole vaja komme jagada ja menüüd on ka nõukaajas kinni.
L
Lugeja  /   20:31, 7. mai 2017
Ega sealt Koeru poest lasteaia laste lauale eriti midagi leia.Tundub et kaup seisab kaua.Väljanägemine selline.Sardelle,viinereid ja kalapulki saab tarvitada kord kuus.Kiselli annab ikka marjadest teha neid külmutatud kujul peaks ikka poes leiduma.Kord nädalas saab lasteaias ikka küpsetist pakkuda.Soovitav on hommikuti lastele pakkuda suppi või putru.Lõuna ükspäev supp ja magustoit teisel päeval praad ja magustoit.Õhtuoode peaks olema ka soe toit mõnel lapsel võib jääda see viimaseks.Oleneb ikka sellest kuidas menüüd koostatakse. Salateid saab ise ka valmistada mida toidu kõrvale pakkuda.On olemas kaloraaz mis peab välja andma laste päevase vajaduse. Samuti kuskil kella 10 paiku pakutakse lapsele toorest puuvilja või juurvilja.Oleneb ka toiduraha suurusest millega peab arvestama. Koeru kandi hinnad väga kõrged võrreldes linnaga. Omleti valmistamiseks on ettenähtud palju midagi käib.
I
inxu  /   23:23, 7. mai 2017
Mis on kisselliga mannapudrul viga? Täitsa lolliks on läinud need toitumisnõustajad! Olen ise jaganud koolilastele lõunaid ja näinud,kuidas just targutavate vanemate lapsed koolitoidu terves tükis tagasi toovad ja samas kooli vastas asuvasse ärisse Coca-colat ja kartulikrõpse ostma jooksevad. Ei oska küll kommenteerida nende kodust menüüd,aga kui auväärne pereisa ostab iga jumalapäev lati suitsuvorsti,kokat ja krõpsu,kipun arvama,et terve pere just vorstileibadest ja kokast toitubki. Samuti ei jaga kriitikat nõukaaja söökide kohta.Meie koolis olid alati maitsvad toidud. Tõsi,meile koolis õuna ja banaani ega kohukesi ei jagatud,aga ega puudust ka ei tundnud. Sõime oma õunaisu suvel-sügisel täis,talvel sõime keldriõunu...
T
Tütrik  /   08:41, 8. mai 2017
Minu lapsed käisid Merivälja lasteaias ning kiidan sealset toitu väga! Laste lemmik oli kõrvitsapüreesupp, lapsed nõudsid seda koduski ja käskisid mul minna lasteaia kokkadelt retsepti küsima. Kusjuures, tegu on suhteliselt suure lasteaiaga, ent sellegipoolest suudetakse seal toidud ise valmistada. Enne seda käis laps ühes teises kohas, väikses erahoius, kus ka valmistati toite kohapeal - seal aga oli lõunaks põhimõtteliselt ainult kalapulk praekartulitega ja kohuke. Enda kalkulatsioonide põhjal on just toorainest tehtud toidud odavamad, kilost värskest lihast saab tunduvalt suurema hulga toitu valmistada kui samast kogusest poolfabrikaatidest.
/
/  /   00:22, 9. mai 2017
Nõus, algusest lõpuni toorainest tehtud on odavamad kui sama kogus poolfabrikaate.
K
Kaj  /   17:02, 12. mai 2017
Käsitsi veeretatud kotletid on ikka poe omadest maitsvamad, aga arvestades lisaaineid, mis kotletist kotleti teevad ja tööjõudu, mis selle peale lisaks kulub - ega ta odavam ikka ei tule. Pole näinud kooli kokkasid niisama jalga kõlgutamas, kogu aeg käib töö pooljoostes. Nii et kui vahel kalapulki pakutakse - elage üle. Hädaldajad võiksid kord proovida valmistada 2-käigulist lõunat nii 150 - 500-le lapsele... Nii iga päev ja püüdes meeldida 100% inimkonnast:-)
O
Osalt tõsi  /   09:06, 8. mai 2017
Aga mitte sellest aspektist, mida teemaalgataja silmas pidas. Lasteaiatot üldiselt. Kuhugi tuuakse soe toit termostega. Kuskil liigutab leemekulpi nõuka-aegne kokk, kelle meelest peab supi sees olema ohtralt sibulat ja kotleti sees küüslauku ja makaronid peavad olema homogeenseks massiks keedetud, ja järgmise päeva saiavorm on eelmise päeva saiajääkidest jne. Mõnes kenas eralastehoius ei oska noored tibid lastele muud anda kui makarone hakklihaga. Aga lastel pole veel kõik hambadki suus, neid tuleb söömisel abistada, aga kes see jõuab... Pärast pätakad roomavad laua all ringi ja topivad mahakukkunud vaibamakarone suhu... Seda ise näinud. Üritasin ühes 90ndate eralastehoius muusikatädi olla, aga nähes seda kõike loobusin. Ilmselt jäid lapsed ellu ja on praegu juba tublid gümnasistid!
L
Lohe  /   09:22, 8. mai 2017
Uskuge või mitte, aga mul on siiani kompleksid seoses lasteaia ja pioneerilaagri toiduga. Ja ka koolitoiduga. Lasteaias (1965ndad) ei tohtinud enne lauast tõusta, kui supp söödud, Supp - see oli roheline haisev herneollus, mille peal ujusid keedetud sibula valged küüned. No nad said selle tagasi: pigistanud supi endale sisse, oksendasin selle teise korruse narilt suure kaarega alla. Harjusin kandma suurte taskutega põlle. Kui magus hirsipudrukamakas või maksakastme peal ujuvad praesibularõngad väga õudsed tundusid, libistasin need taskusse. Õppisin ka tühje mälumisliigutusi tegema, et kuri kasvataja ei hakkaks mulle sööki vägisi suhu toppima. Tulemus? Hakkasin salasööjaks. Siiani olen kompleksipundar seoses söömisega. Muidugi ka paks. Ei tunne end kohvikus või sööklas mugavalt. Nosin kodus üksi, siis ei saa keegi mulle hävitavaid pilke ja sõnatuid sõnumeid saata.
Uskuge - lapsepõlves tehtud toitumisalased vead (ka harjumused, tavad)
jälitavad inimest elu otsani.
M
Misasja?  /   11:48, 8. mai 2017
Misasjad on keedetud sibula valged küüned??
Kohe näha, et pastakast imetud tekst. ole parem kuss, kui tarka öela pole.
K
Kohe näha  /   17:02, 8. mai 2017
et vastaja pole midagi kuulnud kujundlikest väljenditest. Kas oled kuulnud "küüslauguküüntest"? Vot "sibulaküüned" on samasugused lõigud, sellised piklikud viilud, mis on saadud toore sibula lõikamise tulemusena. Selles oligi asi, et ma olin väike laps ja nimetasin neid pooltooreid sibulatükke küünteks. Praegu lihtsalt väldin laugulisi, sest õnneks keegi neid vägisi suhu ei topi. Sa, mõistmatu olend, oled ise pastakast välja imetud!
K
Kuss  /   09:48, 9. mai 2017
olen kogu elu olnud oma lapsepõlvest hangitud söömisfoobiaga seoses. Ega ma kooli sööklas ka ei söönud, ei suutnud plekk-kausist kümne minutiga magu suvalist ollust täis laadida. Sööklatoimkonnas tahtsin küll käia, see oli huvitavam kui koolitund. Kokk pesi söömata jäänud sardelli vee alla puhtaks ja lasi järgmiseks vahetunniks käiku. Nägin muudki põnevat. Ja no näed siis - kui viimaks leian teema, mille all võiks oma lapsepõlvepaineid kirjutada, arvab keegi, et olen selle pastakast välja imenud. Olen ka psühholoogi jutul rääkinud, et toit kipub mulle olema vaenlane või kallim, selle asemel et olla normaalne igapäevane vajalik kütus. See kõik saab alguse lapsepõlvest, ütles ka psühholoog. Seda ravida ei saa, saab muuta suhtumist, minevik lahti lasta jne. Oli kuidas olen püüdnud lahti lasta, aga alateadvusse sugenenud hirmud ja isud ei kao kuhugi, neid saab vaid kontrolli all hoida. Vahel ei saa ka. Sellepärast siin kirjutangi, et tuli jälle meelde.
/
/  /   00:18, 9. mai 2017
Mina mäletan ka lasteaiapäevilt pekitükkide põlletaskusse toppimist. Nii et need, kes siin ülal nõukaaegseid lasteaiatoite ülistavad, on küll ikka väga halva mäluga või arvavad, et mingil teemal sõna võtta ei tohi jumala eest, parem on lõuad pidada ja edasi teenida.
M
ma nagu mäletan  /   12:34, 9. mai 2017
Mina käisin Tartu 22. lasteaias (Taara puiesteel) 1970-ndatel ja mul on söögi kohta ainult head mälestused. Vanal heal Brežnevi ajal oli lasteaias söök märksa tervislikum ja korralikum kui praegune jänkide kultuuri saast.
K
Kuule,lohe  /   23:28, 9. mai 2017
Sa oled peast haige-buliimik,kui üksi õgid ja siis oksendad.
M
Mai M.  /   09:31, 8. mai 2017
Nii palju kui on lasteaedu, on ka arvamusi. Toit tuleb lasteni kas oma kokalt, termostoiduna või vanematelt kaasa pandud toidupakina. Praegune poleemika käib vist riigilasteaedade suhtes.
Olin lastepäevakodus nn söögitädi (peenema nimega aseõpetaja). Enamik vanemaid olid teinud avalduse, et nende laps hommikusööki ei soovi. Laps toodi kohale kl kümne paiku. Kõht oli tal kodusööki täis. Need, kes hommikueinet vajasid, tulid juba enne kl 7-8. Muidugi on lapsekese päev pikk ja raske, kl 7 - 18 olla kodust eemal.
P
paljulapseline ema / vanaema  /   09:58, 8. mai 2017
nõuka aja lapsena ei suutnud lõpuni lugeda . kohuke oli siis suurim luxus. nüüd noored mammad kiunuvad. tehke siis ise ja toitke ISE . mis te arvate endast õige üldse ?!
P
paljulapseline ema / vanaema  /   09:58, 8. mai 2017
nõuka aja lapsena ei suutnud lõpuni lugeda . kohuke oli siis suurim luxus. nüüd noored mammad kiunuvad. tehke siis ise ja toitke ISE . mis te arvate endast õige üldse ?!
H
huvitav-huvitav  /   16:55, 8. mai 2017
Kelle jaoks kohukesi toodetakse? Kas vanaemale või töömehele? Mis kole asi see kohuke on et lapsed seda süüa ei või? Ja kui ongi nii, et kohuke on puha sodi, siis palun koristatagu see toode müügilt ära
/
/  /   00:19, 9. mai 2017
Kõike jama mida müüakse ei saa ju müügilt ära korjata kui leidub lolle, kes ostavad. Alkot ja suitsu ju ka müüakse.
T
Tiiu  /   11:54, 8. mai 2017
Lapsed varakult trenni.
M
Maie, vanaema  /   16:07, 8. mai 2017
Head emmed! Miks te hädaldate meedias? Tehke omamõtted teatavaks lastaedade juhtkondadele,
Head emmed! Miks te toote asja meediasse? Rääkige oma lasteaia juhtkonnaga, arutage ühiselt võimalusi asja parendamiseks. Ärge unustage seejuures lasteaedade piiratud finantse ja kui see lasteaedade toitlustamine teile üldse ei sobi, siis jätke oma laps koju ja söötke teda teile sobivalt. Õigem oleks ka pöörduda meie toduainete tööstuse poole. Seada küsimus selliselt, et miks meil toodetakse lastele sobimatuid toite?
/
/  /   00:31, 9. mai 2017
Kui keegi julgeb mõne natuke kriitilise artikli kirjutada, siis on kohe vastus, et hoidke siis oma laps kodus kui ei meeldi. Miks ei tohi sõna võtta ja arvamust avaldada? Miks ei tohi püüda, et laste toit oleks tervislikum ja tervis parem? Ülekaalulisus on Eesti laste hulgas kasvav probleem, allergiaid on tänapäeva lastel väga palju. Nende probleemidega tuleb tegeleda, mitte öelda, et olge vait ja pidage mokk maas ja ärge jumala eest julgege midagi öelda.
  /   11:47, 9. mai 2017
Lapsed ei lähe paksuks kooli- või lasteaia toidu tõttu vaid ikka ülesöömisega, kõige poest juurdeostetavaga, mida suhu saab panna.
L
lasteaia kokk  /   18:10, 8. mai 2017
väga vastuoluline jutt ,, kas tõesti köögivilja vrapp on see kõige olulisem , muidugi tundub et see pere on väga sõber hamburgeri putkaga ,sest vrappi saab just sealt
/
/  /   00:20, 9. mai 2017
Hamburgeri putkast nüüd küll vrappi ei saa, vanaaja inimene.
K
Kokk  /   21:51, 8. mai 2017
Olen kooli ja lasteaia kokk. Ei ütleks et teeme kogu aeg poolfabrikaatidest süüa, võibolla kord kuus.Meil on ka mõni lapsevanem ,kes viriseb toidu üle., kunagi nõudis et rohkem peaks olema vormiroogi, Oleme teinud kaks korda kuus vormirooga, ükskord kalaga, ja teine kord hakklihaga,pean ütlema et kalaga vormirooga süüakse paremini kui hakklihaga,aga selle vanema lapsed ei söö kumbagi,kuigi eme ütles et tema kohus teeb.Tundub et selle pere põhi menüü ongi friikad ja hamburgerid ning viinerid ja kodus ei tehta süüa , vaid ostetakse kohalikust kohvikust friikaid ja hamburgereid. Lapsed ei saagi midagi süüa ,kui ema toob last lasteaeda ja hommikul vaatab menüüd ja räägib lapsele mommikusöök 8-viljapuder seda sa ei söö, lõuna borss seda sa ei söö, oode kartulisalat seda sa ei söö ,vahepalad hommiku värse kurk, õhtul puuvili õun ja muud ei olegi süüa. Kui an lasteaias praepäev siis sööb laps ainult paljast kartulit sest kastet ta ei söö. Lapsevanemad ei saa nõuda lasteaialt ega koolilt laste sööma õpetamist kui nad seda ise kodus ei tee ,ja nende põhiline toit on suurest poeketi valmistoidu letist ostetud valmis toit. Väga palju on nuputamist selle rahaga toime tulemisel mis meil on kooli lõuna on 0,78 € koos käibemaksuga ja lasteaed 1,60 € koos käibemaksuga. Küsik kui palju jääb sealt peale km maha arvamist toidu peale.Nõuda sellise raha eest restorani toitu on jaburus. Minu enda tütar elab Belgias ja tema laps käis seal lasteaias lastel pidi endal toit kaasas olema, nii puuvili kui ka lõuna toit.Kuna ta oli harjunud meie lasteasutuse tingimustega siis ta ei tahtud et laps ööb kuiva toitu ja ta ostis lõuna mis maksi 4,5 €. Magamist nagu meil lasteais on ei eksisteeri ,seal ei vahetata jaalatseid ega riideid kõik on nagu kodust ulevad ja kui ära väsivad võtavad mei salvokelgu taolise eseme alla ja lähevad teise ruumi pikutama. Meie emad nõuavad ei tea mida, ja aina hädaldavad.
/
/  /   00:27, 9. mai 2017
Siin mitu kooli kokka võtavad sõna, et eelarve väike lasteaias. Tegelikult on poolfabrikaadid ju kallimad või äärmisel juhul sama kallid kui päris toit. Kilo viinereid või kalapulki maksab sama palju kui kilo hakkliha. Ja kas me peame ennast siis võrdlema Inglismaaga või USAga kus lapsed ei toitu tervislikult ja on väga ülekaalulised. Kas tõesti tahame ka sinna jõuda? Kas on mõtet võrrelda ennast Aafrika riikidega kus elu veel viletsam? Kui Eesti elatustase tõuseb, saavad ehk vanemad või riik ka koolitoidu raha suurendada. Eestlaste tervis ja eluiga ei ole nii head, et võiksime laste toidule käega lüüa ja mõelda, et las söövad ükskõik mida, peaasi et kõht tühi ei ole.
.
...  /   07:54, 9. mai 2017
Selle hakklihaga peab midagi ka tegema ja hulk aineid juurde lisama, et toit saaks. Niisama hakkliha ei anna ju lauale. Ikkagi läheb kallimaks.
M
muideks  /   07:55, 9. mai 2017
Kvaliteetsed viinerid ei ole suvalisest hakklihast kuidagi vähem tervislikud.
K
Krista  /   11:00, 9. mai 2017
Vaatasin huvi pärast palju on toiduraha waldorflasteaias, kus tuttava laps käib ja kus toit tehakse algusest peale ise ja poolfabrikaate ei kasutata. Toiduraha on 2.75 eurot päevas. Nii et ei ole nii, et tervisliku toidu jaoks peab 5 eurot päevas maksma. Lapsed ei söö ju väga suuri koguseid.
  /   11:41, 9. mai 2017
Need teiste riikidega võrdlused on just head, kuna võrreldud on ikka heaolu ühiskonna riikidega, kus kõik peaks olema eeskujuks ning milleni meiegi püüdleme. Neis riikides on elatustase kõrge (...kui Eesti elatustase...). Lasteaia ja koolitoitlustus on pärit nõukogude ajast.
A
Absurdi Tipp  /   00:33, 9. mai 2017
... on see, et lasteaias on 1,8 aastasel veel mähkmed

Loe ka neid lugusid