Jaga:     
Koolieelik | Tervis

Arst: "Viirust levitab nakatunud laps juba enne haigeks jäämist." (4)

Teeme selgeks, millal peaks lapse lasteaiast koju jätma. Küsimustele vastab Valvekliiniku arst doktor Ingmar Lindström.

Kuidas siis on: kas ilma palavikuta nohu ja kerge köha pole need “päris” haigused?

Reeglina on nohu taustal ikkagi viirushaigus, mille vastu kaitseb limaskest end turse ja lisandunud limatootmisega, et ärritajast lahti saada. Sama on köha ja aevastamisega. Teatud juhtudel võib nende põhjuseks olla ka allergia, mida tuleks kahtlustada juhul, kui kaebused kestavad tavapärastest viirushaigustest pikemalt, on seotud kindlate olukordade või toiduga, nohu on vesine, aga lapse üldseisund muus osas hea. Köha võib olla põhjustatud kurku valguvast nohust. Joostes või muul füüsilisel koormusel ilmnev köha võib olla tingitud suu kaudu sisse hingatud jahedamast õhust. Reeglina hingatakse läbi nina, kus toimub õhu soojendamine.

Milliste tundemärkidega peaks lapse lasteaiast koju jätma ja millal võib ta jälle aeda viia?

Oluline on hinnata lapse seisundit. Kui enesetunne on halb, laps ei soovi mängida ega süüa ja pigem istub süles, siis peaks ta kodus toibuma. Ka ei tohiks lasteaeda minna palavikuga.

Kuid viirust levitab nakatunud laps juba paar päeva enne seda, kui ta ise väliselt haigeks jääb, mistõttu on lasteaias keeruline tekitada olukorda, kus tõbiseid lapsi seal poleks. Seetõttu ei ole kartus, et nakatatakse teisi, piisav põhjendus lasteaiast eemale jäämiseks, kui lapse enda hea üldseisund lubaks tal sinna minna. Viiruse levikut on pea võimatu täielikult blokeerida, kuid abi on kindlasti kätepesust.

Köha ja nohu tekitavaid viirusi on sadu, kuid ühe sagedamini esineva viiruse – rinoviiruse – puhul on nakkusohtlikkus oluliselt väiksem juba kolmandal päeval pärast haigestumist.

Kas ja mil viisil on mõtet nohu ravida?

Nohu on väiksemale lapsele küllalt tõsine vaevus. Mõnikord aitab, kui voodi peatsit veidi tõsta, et liigne lima ei valguks neelu ja sealt hingamisteedesse ega tekitaks öiseid köhahoogusid. Abiks on ka pumbad, millega nina puhastada (kui laps ise ei nuuska korralikult), samuti füsioloogilised ja spetsiaalsed soolalahused, millega nina loputada ja hingamist kergendada.

Köharavimitel tegelikult erilist toimet leitud pole, küll aga on köha vaigistava efektiga mesi. Seega võiks juba mõneaastasele lapsele, kel allergiat ei esine, anda õhtuti enne magamaminekut üks-kaks lusikatäit mett.

2 kommentaari

K
Küsimus ei ole,  /   14:56, 30. apr 2017
millal keegi üht või teist viirust levitab. Küsimus on, et tavatööline ei saa haiguslehte endale lubada. Haiguslehele järgneb kohe perepankrott, ehk kuuse alla minek.
R
rahatu  /   16:50, 30. apr 2017
mingi tatise nina ja köhaga ei jää keegi koju,ei täiskasvanu,ei laps -Eesti inimesed on enamikus nii vaesed,pole sääste,elatakse palgast palgani,kui sedagi,vahel ei jätku palganigi Kui veel haiguslehel istud,siis sured nälga Nii et tatisena ringi käia on parem valik.
T
to rahatu  /   19:31, 9. mai 2017
Tatisena ringi käia on parem valik, ah et nii? Aga kui hiljem tervisel tüsistused, kust siis oma sandikopika tõsisema kroonilisema haiguse tagajärjel võtad??? Kui lapsega midagi tõsisemat juhtub või süveneb, kas siis koos pikemalt parem rahata istuda haiglas???

Loe ka neid lugusid