Jaga:     
Blogid

"Olen rahul, et beebi oskab süüa nii rinnast kui pudelist ja võtab lutti." (10)

Teise lapse imetamisega seadsin ka enda heaolu fookusesse ning kõik on lahenenud justkui iseenesest. „Happy mom, happy family!“, kirjutab Laura oma blogis

Kirjutan veidi lapse toitmisest nii rinnapiima kui ka seguga, omades nüüd mõlemat kogemust. Lenna sündides olin juba rasedana kindel, et tahan teda rinnaga toita ning seda umbes pool aastat. Mäletan, et esimest last oodates mõtlesin ikka, et kuidas see kõik olema hakkab – kas veider/valus/mõnus tegevus .. !? Kui preili sündis, siis sain ta ilusti rinnale, imemisvõte oli kohe algusest peale õige. Lenna polnud just suur uneleja ja toimetas ilusti.

Nii nagu suuremal osal, ei tekkinud haiglas esimestel päevadel piima ja ta oli rohkem tühikäigul. Kuulasin eeskujulikult arste ja õdesid ning hoidsin teda pidevalt rinnal, kella jälgides ja pidevalt poolt vahetades. Lenna kaotas kaalu nagu esialgu beebid ikka teevad. Olime neli päeva haiglas, mil iga päev kaalusime ja rinnatasime usinalt. Kaal siiski ei tõusnud enne, kui haiglas süstlast lisa andsime.

Kaal ei tõuse

Laps röökis nagu ratta peal ning Erik jalutas temaga öösiti pikalt mööda koridori edasi-tagasi. Kõik pidavat normaalne olema ja öeldigi, et eks te peate teda lihtsalt kussutama. Oma peas mõtlesin, et on nagu on, nii kui nii kodus see olukord muutub, kui piim tekib. Koju jõudes toimetasime samamoodi edasi nagu haiglas ning võtsin täie tõsidusega rinnaga toitmist. Piim küll tekkis, aga seda oli vähe. Minul näiteks polnud mingit piimapaisu, pumbates ja käsitsi proovides tuli piima väga vähe. Teadsin ka seda, et laps imeb kordi tugevamalt ning see võib vale mulje jätta. Siiski jätsin segu ära ja proovisin ikka rinnaga toita.

Iga päevaga minu stressiaste tõusis, sest Lenna ainult vahetpidamata nuttis. Sõi ära, natukene oli vait ja hakkas jälle nutma. Küll kahtlustasime me igasuguseid gaasivalusid ja muid probleeme (guugeldasime ööd läbi), sest mida teine pool ikka teeb, kui laps neli tundi järjest karjuda kavatseb.  Minu jaoks oli rinnaga toitmine lõpuks selline piin ja leebelt öeldes vastik. Nägin, et see rahustab last vaid korraks.

Kaaludes selgus, et Lenna on vähe juurde ka võtnud, kuigi siiski normaalsuse piires. Minu jaoks muutus olukord väljakannatamatuks ja nagu ma korduvalt kirjutanud olen, beebi esimesed kuud olid tõesti üks õudsamaid aegu minu ja Eriku elus. Kõik see magamatus ja pidev kisa. Väline surve rinnaga toitmise osas oli väga suur. Pidevad küsimused, kas piima on ja jutud, kuidas rinnapiim on see ainuõige ja kõige parem. Rinnaga toites tekib lapsega ääretult tugev omavaheline side ja mis kõige tähtsam – laps on haiguste eest kaitstud ning terve kui purikas. 

See surve oli nii suur, et tundsin end halva emana, kui esimesi kordi lisa hakkasime juurde andma. Samas olin nii õnnelik, kui Lenna sai esimese pudelitäie piima ning magas pärast seda neli tundi öösel järjest! Muidu oli ikka nii, et paar tundi magas ja neli tundi oli üleval.

Olime ise täiesti läbi ja ei julgenud isegi magamistuppa magama minna, sest äkki laps ärkab üles ja hakkab jälle karjuma. Üks magas väiksel kaheinimese diivanil, teine tumbal. Aga muidugi see ei päästnud olukorda. Erik meenutab siiani, et ei  mäleta, kuidas ta esimestel nädalatel kodust tööle jõudis, sest see oli lihtsalt üks suur udukogu ja koju tulla polnud ka tore, sest ees ootas kaks varianti – kas laps röökis nutta või nutsin mina lapsega koos. Lühidalt kokku võttes, siis usun, et peamiseks probleemiks oligi minu stress ja kergematsorti sünnitusjärgne depressioon. On õudne mõelda, kui palju ma selle aja jooksul nutsin ja mõtlesin, miks ma oma elu vabatahtlikult ära olin rikkunud.

Teise lapsega risti vastupidi

Norat ootama jäädes rääkisime Erikuga kohe, et teist korda me seda viga ei tee. Olgu see rinnapiim või piimasegu – peaasi, et lapsel kõht täis oleks. Otsustasin võtta kogu seda toitmise protsessi väga vabalt. Kavatsen lõpuks ühe beebi esimesi kuid ka reaalselt nautida. Olin avatud kohe kasutama lutti, süstalt, pudelit, piimasegu – absoluutselt kõike. Noraga läks meil aga kõik risti vastupidi. Esimestel päevadel ei tekkinud samuti haiglas piima ning laps kaotas liialt kaalu. Seekord läksin ise õe juurde ja ütlesin, et palun meile üks piimasegu. Nii naljakas, kui see ka poleks, meil oli haiglas täpselt sama õde, kes Lennagagi, nii et täielik dejavu. Hoidsin Norat nii palju rinnal kui vähegi kannatas. Kui tundsin, et vaja puhkust, siis andsin julgelt lutti imeda. Nora oli haiglas rahulik ja tubli.

Kodus jätkus kõik samamoodi. Piim tekkis, laps oli pidevalt rinnal ning esialgu andsime üks-kaks korda süstlast veel segu juurde. Siis aga näis, et lapsele rinnapiimast piisab ja jätsime kõik lisad ära. Lõpuks avastasin, et õhtul viimase toidukorrana on ikkagi hea piimasegu anda, sest Nora magas siis 5-7 tundi järjest, nii et lisasime vastavalt olukorrale ühe korra. Olenevalt siis sellest, kas kannatas piisav kogus rinnapiima välja pumbata, kui ei, siis läks segu käiku. Tänaseks on Nora kohe-kohe saanud juba kolm kuud rinnapiima ja meil on välja kujunenud nii, et kodust väljaskäimiseks pumpan talle rinnapiima välja, kuid alati on kodus ka piimasegu olemas. Olen juba sellist tüüpi, et kui toimetan kodust väljas, siis ei hakka meeleheitlikult rapsima ja tegemisi pooleli jätma ning koju jooksma. Mees võtku vabalt piimasegu ja pole probleemi.

Seekord naudin

Küll aga naudin rinnaga toitmist kordi rohkem kui Lennaga, või õigemini ei saagi neid tegelikult võrrelda. See on tõesti armas ja lähendav tunne ning mul on hea meel, et saan seda teha. Samas pole ma oma seisukohta veel muutnud ajastuse osas. Plaanin Norale endiselt 6 kuud rinnapiima anda. Alates sellest, kui ta hakkab püreesid sööma, hakkan teda rinnapiimast vaikselt võõrutama. Esimese asjana tahan jätta ära öise söömise.

Oma peas loodan, et suve lõpuks olen sellega ühele poole saanud. Miks just selline aeg? Ilmselt sellepärast, et üle pooleaastane normaalkaalus laps enam öist söömist ei vaja ning kui päeviti jäävad korrad juba üksikuteks, siis meil pole vaja olla nii sõltuvad teineteisest. Tahan nautida ka oma kehas olemist, ilma et peaksin ajastama, millal ja kuidas last toita või piima välja pumbata. Pooleaastaselt jäi Lenna esimest korda mujale öömajale ning usun, et see on selline hea aeg olla sõltumatu. Mul on hea meel, et Noraga kõik mõnusalt läinud on. Olen väga rahul, et ta sööb nii rinnast kui ka pudelist ning võtab lutti. Nagu näha, on ta ise eluga väga rahul ning kosub usinalt.

Väärtusta iseend

Esimene kogemus õpetas mulle nii palju. Õpetas seda, et kõigepealt väärtusta iseend, siis on teistel ka sinust rõõmu. Jumal tänatud, et Lenna seda näljaaega ei mäleta, sest vaesel lapsel oli lihtsalt kõht tühi ja nii pea esimesed kolm kuud, kui mina ikka võitlesin oma rinnapiimaga. Mäletan, et viimane väljapumbatud kogus oli 10 ml, mis kätte sain. Aga ka selle jootsin sisse. Nüüd aga mõtlen, kui ebaoluline see on, võrreldes oma närvide, koduse õhkkonna või rõõmu tundmisega lapse üle. Olen ehe näide sellest, kui kogenematu või ebakindel võib üks esmaema olla.

Teine kogemus näitas mulle, et olen esimesest õppinud. Seekord seadsin enda heaolu esikohale ning kõik on lahenenud justkui iseenesest – „happy mom, happy family“. Minu siiras soovitus lastevanematele, eriti neile, kel on rinnaga toitmisega probleeme – palun kuulake enda sisehäält, see ütleb teile täpselt, kuidas toimetama peaksite! Kui sa tunned, et oled viimases hädas, siis ära karda võtta piimasegu. Tõesõna, minu esimene laps oli lasteaeda minekuni terve kui purikas, vaid korra viirushaiguses. Meil on väga tugev ja lähedane omavaheline side ning ta on täpselt sama tubli ja hästi arenenud laps nagu iga teine temavanune. Tema  ja usun, et paljud teised beebid, on elav näide sellest, et lõppkokkuvõttes pole vahet, kuidas sa oma last beebieas toidad, suureks kasvab ta nii või teisiti :)

6 kommentaari

N
Noor ema  /   09:51, 28. apr 2017
Hea oleks rinnast võõrutamisel alustada päevastest rinnapiima tankimistest. Öised söömised on lapse kasvamiseks olulised ning neist on pigem raske välja astuda. Lisaks tasub ka konsulteerida arstiga, kas ja mis ajal rinnapiim ära jätta.
Kuigi rinnapiim peaks olema beebi esmane ja ainutähtis toit, siis olen absoluutselt nõus, et ema enda tervis on esikohal! Kui ema on heas tujus, värske ja maganud, saab laps sellest omakorda energiat ja kindlustunnet, et kõik on hästi :)
O
oh neid tarku  /   12:36, 30. apr 2017
arst sul jah teab täpselt seda õiget aega...
M
Marju  /   12:15, 28. apr 2017
Ei saa hästi aru, milleks siis see tasuline emapuhkus, kui emad enam imetada ka ei viitsi, kuigi piima oleks.
"Plaanin Norale endiselt 6 kuud rinnapiima anda. Alates sellest, kui ta hakkab püreesid sööma, hakkan teda rinnapiimast vaikselt võõrutama." Tundub et ema on väga noor ja pole kursis arstide soovitustega kuni aastani lisatoidu kõrval rinnapiima, mitte seda piimasegu-keemiat anda. Juulikuu 2015 Pere ja Kodu ajakirjas ütleb Liis Lass pulbripiima kohta:”Olen selles äris põgusalt olnud ja tean liiga hästi, mis seal sees on ja seetõttu saab minu laps rinnapiima." Soovitan noorel emal selle üle mõelda - kui võimalik on, võiks ikka imetada, mitte oma mugavusest lähtuda. See aasta on ju nii lühike aeg.
.
..  /   13:50, 28. apr 2017
Tasuline emapuhkus on selleks, et last imetada?
Soovitusi rinnapiima andmise kohta on erinevaid. Sama hästi võiks ju öelda, et miks ta vähemalt 1.5 aastat ei imeta, kui selle eest raha saab ja kodus "puhkab".
Usun, et kui inimene on 2.5 aastat järjest kodus olnud, siis väike vaheldus sellele on mõistetav. Ja kui sa mõtled siin seda, et rinnapiimalapsed on justkui tervemad kui asendaja lapsed, siis siinkohal sa tõesti eksid. Minu esimene laps, kes oli rpa peal, pole praktiliselt haige olnudki. Teine laps, kes rinnapiima saab, on esimese aasta jooksul juba 6 korda haige olnud.
E
ema  /   22:25, 28. apr 2017
Ilmselt vanem laps on tassinud haigused koju lasteaiast? Mina olen ka täielikult rp pooldaja. Oli ka raske, aga rpa solki ei pakkunud. Kurb, et emade arvates rp pole väärtuslik.
J
Jaak  /   00:02, 30. apr 2017
Küllap emale endale meeldib ka "lutti" võtta, ah???
S
Sdt  /   00:38, 30. apr 2017
Pudelist juuakse, mitte ei sööda
K
Kadri  /   09:05, 30. apr 2017
Tegelikult on piim lapse jaoks söök ;)
M
maamees  /   05:49, 30. apr 2017
jaak räägid endast või.
P
penskar  /   12:40, 30. apr 2017
võõrutage jah, mina pärast võõrutamist enam piima ei joonud kunagi.

Loe ka neid lugusid