Jaga:     
Beebi | Toitmine

Beebile vajalik: „Liha on väga tähtis rauaallikas, sest selles sisalduvat rauda omastab organism oluliselt paremini kui taimset päritolu rauda.“ (1)

Beebi peaks tavajuhul saama lisatoitu alates kuuendast kuust. Varsti pärast seda saabub aeg lülitada tema menüüsse ka liha ja kala – taimetoit talle ei passi.

Praegu aastase Sune jaoks on iga söögiaeg olnud alati nauding. Lisatoitu hakkas ta saama viiendast elukuust ja kõik läks üle ootuste lihtsalt: alustati köögiviljadega, siis prooviti puuvilju ja putrusid. „Kuigi soovitusi on seinast seina, olen lähtunud Sune menüü koostamisel eelkõige perearsti nõuannetest ja raamatutest loetust,“ ütleb Sune ema Egle. „Olen hoolega jälginud toidu mitmekesisust, et tal ei tekiks olulistest ainetest puudust.“

Liha 7.elukuul

Kui tütar sai seitsmekuuseks, lisas Egle köögivilja juurde pisut liha. Kala on Sune proovinud vaid paaril korral, sest muidu väga isukale beebile pole see eriti maitsenud. Liha aga on peaaegu iga päev lapse toidulaual. Aeg-ajalt on ema lisanud liha asemel toitu hoopis munakollast. Liha ja muna koos ei soovitatagi beebile anda, sest valgukogus läheb liiga suureks.

Egle on liha vajalikkuses veendunud ja pakub lapsele esimestest kordadest peale kvaliteetset tailiha. „Keedan ja teen püreeks väiksema tüki sea- või veisesisefileed,“ kirjeldab ta. „Osa panen kohe toidu sisse, ülejäänu aga sügavkülma jääkuubikualustele, sealt on hea natukese kaupa värske püree sisse võtta.“

Emades tekitab segadust, et lisatoiduga soovitatakse alustada kuuendast elukuust, ühtlasi väidetakse, et pooleaastane laps peaks juba saama ka liha. Kusjuures peaks tahke toiduga alustamise ja liha andmise vahele jääma 1,5–2 kuud. Kuidas need soovitused kokku saavad käia?

Mitu etappi

Vanema ja Lapse Keskuse imetamisnõustaja ja SA TÜK Lastekliiniku lasteõde Juta Ernits kinnitab, et tahke toidu tutvustamine on mitmeetapiline protsess. Toitumisrutiini väljakujunemine võib aega võtta. Mõni laps ei ilmuta lisatoidu söömise vastu suuremat huvi, teine jälle on igast uuest suutäiest ja maitsest lausa vaimustatud.

Esimesed lisatoiduga söögikorrad peaksid olema hommikupoolikul, siis on last parem jälgiga, sest mõni uus toit võib tekitada beebi kõhule vaevusi või allergilist reaktsiooni. Lisatoitu paku enne rinnapiima – piimast täis kõhuga tital on vähem motivatsiooni midagi uut proovida. Samas ära lase lapsel ka liiga näljaseks minna, ka siis ei ole ta ilmselt eriti õnnelik, kui võõrast asja süüa pakutakse.

„Iga uue lisatoidu andmist alusta poole teelusika suurusest kogusest üks kord päevas ja siis suurenda järk-järgult kogust. Beebitoidule ei tohi lisada soola, suhkrut, äädikat, pipart ega vürtse,“ ütleb Juta Ernits kuldreegli.

1. Soe köögiviljapüree või teraviljapuder

Alusta ühest köögiviljast ja anna seda 3–7 päeva vältel: nii hoiad tekkida võivatel toiduallergiatel silma peal. „Et poes müüdavates purgipüreedes on mitu köögivilja koos, valmista lisatoit esialgu ise,“ soovitab Juta Ernits. „Näiteks esmaseks toiduks kartulist või kõrvitsast valmistatud püree, millele tasapisi lisa lillkapsas, porgand ja teisi kodumaiseid köögivilju.“

Kui laps sööb juba mitmest köögiviljast koosnevat püreed, võib maitseks juurde lisada ka natuke sibulat, maitserohelist, võid või toiduõli. Beebile paraja konsistentsi saavutamiseks võib toidu hulka panna ka rinnapiima või köögiviljade keeduvett (eemalda vaht!). Et toiteväärtust säilitada, eelista köögiviljade keetmisele aurutamist või ahjus omas mahlas hautamist.

Pärast köögivilju on magusamaitseliste puuvilja- ja marjapüreede tutvustamine juba lust. Neid võib lisada ka pudrule maitseks. Veega keedetud beebipudru jaoks on sobivad teraviljad kaer, hirss, tatar, mais või riis. Rukis ja oder võivad natuke oodata.

2. Lisandub liha

„Lihaga alusta kuu või paar pärast seda, kui laps on mõne köögiviljaga juba harjunud,“ toonitab Juta Ernits. Eelista veise-, vasika- ja sealiha, samuti sobivad kana- ja lambaliha. Proovi ka parti, küülikut ja kalkunit. Alguses piisab teelusika otsatäiest, seejärel suurenda järk-järgult kogust supilusikatäieni päevas.

Eelista enda tehtud värskest lihast püreesid. Ohutud on ka beebidele mõeldud lihapüreed. Väldi kindlasti madala lihasisalduse ja lapse jaoks liiga suure rasva- ja soolasisaldusega valmistoodangut nagu keeduvorst, viiner, frikadellid. Need sisaldavad sageli ka väärtusetuid koostisosi nagu sojavalk, tärklis ja lisaaineid.

„Liha on väga tähtis rauaallikas, sest selles sisalduvat rauda omastab organism oluliselt paremini kui taimset päritolu rauda,“ selgitab Juta Ernits. „Raud on vajalik vere punalibledes sisalduva hapnikku transportiva aine ehk hemoglobiini tootmiseks, aju arenguks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes kui ka teistes kudedes.“

Lihavalgud sisaldavad ka organismile väga vajalikke asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei tooda. „Et vältida rauavaegusaneemiat, mis on kehvveresuse sagedasim vorm ja kõige sagedamini toitumisega seotud haigus maailmas, peab väikelaps igapäevaselt liha saama,“ rõhutab Juta Ernits.

3. Proovige kala ja muna

„Kala võiks tutvustada 9–10 kuu vanuselt,“ soovitab Juta Ernits. „Nagu lihagi puhul, alusta kala andmist väikestest kogustest ja eelista valget kalafileed, mis on kohalikes kalakasvatustes kasvanud või saastamata siseveekogudest püütud.“ Piisab täiesti, kui laps saab kala korra nädalas. Tuunikala ega Norra lõhe ei ole esialgu beebitoit.

Samas vanuses sobib ka muna proovida. Munakollane on vähem allergeenne kui munavalge, nii et mõnda aega eelista seda.

9–10kuuselt hakkavad beebid sõrmedega haarama ka väikseid esemeid, seega on sobilik alustada lapsele näputoidu pakkumist. Kui laps oskab juba närida, võib keedetud juurviljade asemel pakkuda ka kooritud õuna ja pirnilõike, beebiküpsiseid, kamapalle jms.

Piimatooted

10–11 kuu vanuselt võib tutvust teha hapendatud piimatoodetega nagu maitsestamata jogurt ja keefir. Ära ainult öösel titale jogurtit andma hakka, et teda rahustada! Samal ajal võib alustada ka kohupiima, kodujuustu ja juustuga, ent nende kogus koos ei tohiks ületada 50 grammi päevas.

Lehmapiima ei ole tarvis juua varem kui teisest eluaastast, küll aga võib sellega pudru keetmist alustada varem. „Pea silmas, et lapsele pakutav piim oleks täispiim, mitte vähendatud rasvasisaldusega,“ sõnab Juta Ernits.

Muud joogid

Parim janukustutaja on puhas vesi. Veega lahjendatud täismahla võib lapsele anda alates 8–9 elukuust. Enne seda saab ta vajalikud vitamiinid ja mineraalained püreedestki. Kindlasti hoidu magusatest gaseeritud jookidest ja mahlajookidest.

Kui palju?

Kuuekuune laps peaks sööma 50–100 g lisatoitu jagatuna üheks-kaheks toidukorraks päevas. Esimeseks eluaastaks võiks jõuda 400–500 g jagatuna kolmeks toidukorraks päevas. Aastane laps võib süüa perega ühist toitu, nii nagu isu on.

Artikkel ilmus ajakirja Pere ja Kodu eriväljaandes Beebi.

1 kommentaar

R
raudar  /   19:53, 5. apr 2017
Võtame nüüd taimetoitlased ja sellised kes pika staaziga ning kontrollime nende organismi rauasisaldust. Oled nõus, artikli autor?

Loe ka neid lugusid