Paula Johanna oli siis kolmeaastane, kui diagnoosi sai ja ema Kairit kuulis sellisest haigusest esimest korda (HELE-MAI ALAMAA)
Jaga:     
Väikelaps | Toitumine

Igaks juhuks dieeti pidada ei tohi!

Gluteenivaba elu tundub olevat moehitt, kuid n-ö igaks juhuks last dieedile panna tohter ei soovita.

Tallinna lastehaigla juht, gastroentero­loog Katrin Luts ütleb, et kaebused ja sümptomid on tsöliaakia puhul väga varieeruvad, alates toitainete rasketest imendumishäiretest kuni pea sümptomi­vaba seisundini.

Dr Luts märgib, et tsöliaakiat diagnoositakse tänapäeval sagedamini ja seda suuresti ka tänu kasvanud teadlikkusele. “Eestis on teadusuuringute raames saadud selle haiguse esinemis­sageduseks 0,37 protsenti. Üldiselt, mida raskemalt haigus kulgeb, seda varasemas lapseeas diagnoosini jõutakse – tüüpilise haigusvormi korral tavaliselt esimesel eluaastal,” märgib Luts.

Kõigepealt diagnoos, siis dieet

Gluteenivaba elu tundub olevat moehitt, kuid n-ö igaks juhuks last dieedile panna tohter ei soovita. Esmalt võib tunduda, et piiranguga teeme endale või oma lapsele head, kuid tuleb silmas pidada, et range piirang hakkab mõjutama meie tegemisi tulevikus igal sammul.

Tsöliaakia diagnoosimine algab veres kaitsekehade tuvastamisega. Kui analüüsis on viited võimalikule haigusele, järgneb peensoole limaskesta biopsia, kus tuvastatakse soolekahjustuse olemasolu.

“Olukord, kus inimene on pidanud juba eelnevalt dieeti, muudab ka diagnoosimise väga keerukaks, sest dieedi foonil võib vereanalüüs normaliseeruda. Sellisel juhul võib abi olla geneetilisest analüüsist, kuid seegi ei anna kohe ühest vastust. Haiguse olemasolu täpsustamine on ajamahukas ja eeldab kindlasti teraviljade tarbimist,” selgitab dr Luts.

Nii et igaks juhuks dieedi pidamine pikendab ja raskendab diagnoosi leidmist. Kuna tsöliaakia näol on tegu haigusega, mis vajab eluaegset dieeti, on kahtluse korral mõistlik esmalt läbida diagnoosimisprotsess, et dieedi vajalikkuses kindel olla.

Kui haigus jääb aga diagnoosimata ja dieetravi ei alustata õigeaegselt, võib see tsöliaakiahaigetel oluliselt suurendada riski haigestuda pahaloomulistesse soolehaigustesse.

Iga kõhuvalu ei ole tsöliaakia

Mida aga soovitab arst vanemale, kelle laps kaebab tihti kõhuvalu ja kes kahtlustab tsöliaakiat?

“Tõsi, kõhuvalu võib olla tsöliaakia üheks väljenduseks. Kooli­ealistest lastest 10–15 protsenti kannatab nn funktsionaalsete kõhuvalude all. 95 protsendil neist ei ole valude põhjuseks tõsine haigus. Seetõttu pole mitte kõikidel kõhu­valuga lastel vaja kahtlustada tsöliaakiat. Selle haiguse suunas tuleb mõelda, kui kõhuvaludega kaasnevad näiteks raua­puudus, lühike kasv, puudulik kaaluiive. Lisaks on rida haigusi, sh diabeet, mille puhul ilma igasuguste kaebusteta tuleb lapsi iga paari aasta tagant tsöliaakia suhtes kontrollida,” selgitab doktor.

Ühe või teise haiguse kahtlus saab alguse kaebuste, lapse läbivaatuse ja esmaste analüüside alusel. Sagedaste kõhu­valude korral tuleb esmajärjekorras pöörduda perearstile. Kui perearst kahtlustab orgaanilist haigust, mille diagnoosimiseks on vaja lisauuringuid, suunab ta lapse edasi lastearsti juurde.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid