Jpeg ()
Jaga:     
Väikelaps

Kas täiskuu ajab lapsed hulluks? (4)

“Mu laps läheb täiskuuga täitsa teistmoodi! On kordi ülemeelikum kui tavaliselt,” naerab poja täiskuuveidruste üle Taanis elav eestlanna Jane Saumann (34), äsja nelja-aastaseks saanud Jacobi ema.

“Ta on niigi elav laps, kellele on juba 10 minutit paigalpüsimist saavutus, aga täiskuu ajal muutub hulljulgeks – ronib lae alla ja teeb kaskadööritrikke. Viimase täiskuu ajal kaotasin kõvasti närve, kui ta teise korruse trepipiirdel rippudes üritas mulle selgeks teha, et sealt on tore alla hüpata. Muidu on tal ohutunnetus olemas, aga korra kuus piirid kaovad.­ Lisaks kõigub Jacobi meele­olu sellal seinast seina, tujutusest rõõmuhõiseteni. Öise magamisega poisil õnneks probleeme ei ole,” räägib Jane.

Sellist teistsugust Jacobit on Jane harju­nud nägema paar päeva enne ja paar päeva pärast täiskuud. Siis üritab ema, niipalju kui ilm võimaldab, pojaga õues olla, et poiss saaks ennast tühjaks rahmeldada.

Jane tõdeb, et on ka ise kogu elu täiskuu ajal rahutu olnud: ei saa magada, patseerib mööda elamist või vaatab öö läbi hoopis telerit. “Võin isegi hakata keset ööd koristama või otsin mingi muu tegevuse, et saaks ringi rapsida. Olen kunagi endal kogu korteri seinad täiskuuöödel ära värvinud,” naerab Jane. “Lisaks on mul sel ajal nii palju mõtteid ja ideid, mis samuti “ei lase olla”.”

Samamoodi mõjutab Janet kuu loomise aeg (nn must kuu), aga vastupidiselt. “Pea on tühi, ka lihtsamatest asjadest aru saada on keerulisem, mälu on olematu,” muigab Jane.

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa puutub noorte nõuandeportaali peaasi.ee kureerides iga päev kokku laste ja noorte probleemidega, kuid et täiskuu ajal oleks muresid rohkem, tema täheldanud ei ole.

“Mina leian, et eelkõige mõjutavad inimese käitumist suhted ja meie lähem sotsiaalne kontekst. Täiskuu mõjust räägitakse küll, aga sellega on pigem nii nagu horoskoopidega – seda, kes usub, võib see ka mõjutada,” lausub ta.

Ka Tallinna Ülikooli astronoomia ja optika lektor Katrin Laas sõnab, et hoolimata väga paljudest uuringutest pole leitud seost kuu faasi ja inimese käitumise vahel. Ja paljudel juhtudel, kus seos algul ka leiti, on see hilisemal uurimisel ümber lükatud.

Uneuuringud, mis peaksid tõestama täiskuu mõju une kvaliteedile, on Katrin Laasi sõnul praegu veel poole peal. Kaks aastat tagasi Saksamaal Max Plancki instituudis korraldatud uuringus jälgiti ligi 2000 tunni jooksul 1200 vabatahtlikku, aga une kvaliteedi ja kuufaaside seost ei leitud, kuid tulemas on kordusuuringud.

Muutused on imeväiksed

Kuid miks siis ikkagi kõike halba ja ootamatut seostatakse täiskuufaasiga? Katrin Laasi sõnul selgitab seda kõige teaduslikumalt inimese selektiivne mälu: tegelikult juhtub apse, õnnetusi ja hulle lugusid ka teiste kuufaaside ajal, ent just täiskuu ajal jääb see paremini meelde.

Samas märgib Katrin Laas ka seda, et Kuu asend küll mõjutab Maad, sest täiskuu ja kuuloomise ajal on Kuu, Maa ja Päike peaaegu samal sirgel ning Maal esinevad seetõttu kõige suuremad tõusud ja mõõnad ehk looded. Ent inimeses tekitavad looded vaid tühiseid muutusi.

“Näiteks kui avamere pind kerkib tõusu ajal keskmiselt 1 meetri, kitsastes lahtedes kuni 21 meetrit ja Eestis tihti kõigest paar sentimeetrit, siis inimeses tekkivad tõusud ja mõõnad võiksid arvutuslikult olla maksimaalselt 3 mikromeetrit, Eestis vaid 3 nanomeetrit (nanomeeter = 1 miljardik meetrit),” selgitab Katrin Laas. “Seega, kasvõi hingamisest tingitud muutuste kõrval on Kuu ja Päikese loodetest tingitud muutused inimkehas pea olematud. Samas ei saa väita, et looded üldse looduse käitumismustreid ei mõjuta. Näiteks on palju meres elutsevaid elusorganisme, mis järgivad tõusu ja mõõna. Nende ellujäämine ja/või paljunemine sõltubki otseselt merepinna tõusust ja mõõnast.”

 

Kristel Treier, Parem Elu Koolitused koolitaja

Kuufaase – must kuu ehk kuu loomine, noor kuu, täiskuu ja vana kuu – võib energia poolest võrrelda nelja aastaajaga.

Kuu loomist võib võrrelda talvega. Sel ajal on meil energiat vähe, mistõttu ei tasu rapsida ja rabeleda, vaid rahulikult toimetada ja puhata. Ka lastel võiks lasta siis olla niisama, mitte sundida neid aktiivselt tegutsema. Pigem võtta neid rohkem kaissu ja kallistada. Kuu loomise faasis on nii täiskasvanud kui lapsed emotsionaalselt ja füüsiliselt ülitundlikud, kõik läheb hinge ja teeb valu.

Järgmine faas on noor kuu, mis on justkui kevadine ärkamine – me saame juurde energiat, oleme valmis tegutsema. Järgneb täiskuu, mis sarnaneb suvega: sel ajal pakatame energiast, tahame kogu aeg tegutseda. Edasi tuleb taas kahanemine, saabub vana kuu – nagu sügis, saagikorjamise ja kokkuvõtete tegemise aeg.

Kui tunda looduse rütme ning sättida oma igapäevaseid tegemisi selle järgi, nii nagu loodusrahvad seda tegid, on lihtsam elada harmoonias ja tasakaalus.

4 kommentaari

  /   16:13, 11. märts 2017
Olen lastega töötanud, aastaid. ja võin öelda, et mõjutab ikka küll. ja päris tublisti kohe.
V
vanaema (see kolmas)  /   17:00, 11. märts 2017
Oeh! Lp. lapsevanemad, ei maksa iseendi neurootilisust, stressi taevakehade süüks ajada. Kuu ei ole küll süüdi teie endi oskamatuses elada ja oma lapsi armastada nii, et laps tunneks oma vanemate rahu. Lapsed on oma kodu ja vanemate peegel!
!
!   /   04:18, 12. märts 2017
Vanasti loeti väga oluliseks paigutada inimeste, eriti aga laste magamisasemed toas nõnda, et Kuu valgus sellele ei langeks. Sest muidu jäävat laps kuutõbiseks. Eriti ohtlikuks loeti täiskuud.
K
Kuu mõjutab ookeanide tõuse ja mõõne, siin ei ole uskumisega midagi tegemist  /   09:03, 12. märts 2017
Inimene on u 60 % vesi. Mõtlemisaine -mõjutab või ei? Kindlasti mõjutab.

Loe ka neid lugusid