Jaga:     
Beebi

Loe, kuidas saada võitu karedast nahast

Atoopiline dermatiit valmistab peavalu paljudele beebi­peredele. “Elasime vahepeal täielikus õuduses: laps ei saanud öösiti magada, nuttis ja kratsis end tunde,” kirjeldab Elsa Putku (31) pesamuna haiguse kõrghetki.

Elsa mõlemal tütrel on atoopiline dermatiit. Vanemal tütrel Laural (4) on haigus väljendunud kergemini, üksikute karedate laikudena, ning ilmub vaid tüüpilistele kohtadele, nagu liigeste painutuskohad. Põletik ägeneb stressi ja haigustega. Nooremal tütrel Gretel (2) ilmus haigus nagu õelgi juba esimestel elukuudel – algul näole, mis oli üleni punetav, kare ja kuiv. Siis aga levis ka kätele-jalgadele ning võttis üles kõvemad tuurid.

Pool aastat jubedust

“Välistasin Gretet imetades oma menüüst kõik allergeenid, alates piimast ja nisust. Siis lisasin neid vähehaaval jälle tagasi, kuid erilist muutust see nahal kaasa ei toonud,” ohkab Elsa, kes seostas lapse nahaprobleeme enda toiduga, enne kui tehti allergiatestid, mis ühtki allergiat ei näidanud.

Ent asi läks veel hullemaks pärast rinnapiima andmise lõpetamist, kui tüdruk oli aasta ja kahe kuu vanune. Ema valis lapsele toitu hoolikalt ja lootis, et ööd, mis enne olid möödunud kratsides, lähevad nüüd rahulikumaks. Paraku see lootus ei täitunud.

“Olin siiani lapse öist rahutust leevendanud ilmselt piimaga. Pärast rinnapiima ärajätmist elasime aga pool aastat täielikus õuduses: laps ei saanud öösel üldse magada, nuttis ja kratsis end tunde. Miski ei rahustanud teda,” meenutab Elsa. “Lisaks põskedele ning kätele-jalgadele levis põletik tasapisi kõhule ja rindkerele. Isegi kõrvatagused leemendasid!”

Muidugi pidas pere nõu arstidega.­ “Kasutasime niisutavaid kreeme, hormoonkreeme ja uudse toime­ga, pimekroliimust sisaldavat kreemi ning allergiavastaseid tilku,” räägib Elsa. Kahjuks ilma märgatava tulemuseta.

Lõpuks pani ema lapsele selga­ vaid pikkade käistega bodisid ja sukkpükse, et tütreke end nii kõvasti kratsida ei saaks. Ja tudukombedele õmbles sokid otsa, et väikesed käed õrnale nahale liiga tegema ei pääseks.

Kreemipaastul

Kui laps oli pooleteiseaastane ja Elsa oli kõik teadaolevad ravivõimalused ära kasutanud, otsustas ta proovida midagi uut – anda lapse nahale puhkust ja mitte kasutada hormoon­kreeme ega mineraalõli sisaldavaid baaskreeme.

“Kandsin tema nahale vaid loodus­likke vahendeid, nagu kookosrasv ja kummelikreem, kuigi üldiselt ei soovitata atoopikutele looduslikke kreeme nende allergeenisisalduse ja väheste niisutavate omaduste tõttu,” ütleb Elsa. “Otsisin abi ka alternatiivmeditsiinist. Paraku oli see aeg kohutav! Lapse nahk sügeles ja oli veelgi kuivem.”

Kuu pärast eksperimendi algust mõistis naine, et see ei anna tulemusi, ja pöördus­ uuesti apteegikreemide ­poole. Õnnekombel leidsid nad esimest korda käsimüügist baaskreemi, mis tõesti lapse nahka niisutas.

“See oli uskumatu!” mäletab Elsa õnnetunnet. “Koos uue, veidi kangema hormoon­kreemiga saime nahapõletiku lõpuks kontrolli alla. Laps hakkas uuesti korralikult magama ja tema arengus toimus plahvatuslik edasiminek, eriti just kõne osas. Uni on ju väikelapsele kõige tähtsam.”

Nüüd, kui pesamuna on kahene ja sobiva kreemi leidmisest neli kuud möödas, on suur põletik taandunud. Esineb küll haiguse lühikesi ägenemisi, ent baas- ja hormoonkreemi koostoimel taanduvad need kiiresti.

Elsa soovitab teistel hädasolijatel proovida kõiki apteegis müüdavaid kreeme, et leida endale sobivaim. Testreid katsetamiseks jagavad nii nahaarstid kui ka apteegid.

Pole alati toiduallergiaga seotud

Tallinna lastehaigla lastearst-allergoloog Silvi Plado selgitab, et enamas­ti imikueas välja lööva atoopilise dermatiidi puhul tekivad nahale punased, karedad ja sügelevad laigud. Imikutel on neist haaratud enamasti jäsemete sirutuspinnad ja nägu, suurematel lastel käte-jalgade painutuskohad. Raskematel juhtudel levib lööve üle kogu keha. Haigus on krooniline: see kulgeb lainetena ehk teatud aja järel lööve kordub.

Atoopilist dermatiiti esineb väga erinevates raskusastmetes, enamikul lastel kergemini. “Muresid ja stressi on perel siiski omajagu – nahahoolduseks ja toiduvalikuks kuluv aeg, energia ja raha ning magamata ööd. Lisaks tunnete kaskaad lööbe ilmnemisel: miks jälle?!” tõdeb dr Plado.

Enamiku inimeste teadvuses asub võrdusmärk atoopilise dermatiidi ja toiduallergia vahel ning nähakse vaeva, et leida toit, millest loobumisel naha­haigus kaob. “See haigus on aga palju keerulisem,” möönab dr Plado. “Atoopilist dermatiiti põdevatest inimestest vaid kolmandikul kuni pooltel on allergia üks tõve tekkes osalevaid faktoreid.”

Dr Plado sõnul on löövet vallan­davaid tegureid tavaliselt mitu. “Atoopikute naha kõige pindmisem (kaitse)kiht on õhem ja õrnem. Seetõttu on neil suurem veekadu nahast – nahk muutub kuivaks, karedaks ja kergesti ärritatavaks, mistõttu ka välised mõjurid võivad ärritada ning lõpuks tekitada nahapõletikku.”

Haigusele võivad kaasa aidata sellised välised mõjurid nagu karedad riided (villane atoopikule ei sobi), rohked veeprotseduurid (sagedane soojas vannis sulistamine, basseinis ujumine, kuivatavad pesuained), higistamine, samuti sügamine. “Seestpoolt ärrita­vate tegurite hulka kuuluvad lisaks toiduallergiale emotsionaalne stress ja ägedad haigused,” tõdeb dr Plado.

Allergeenid ja pseudoallergeenid

Kui rääkida toiduallergiaga seotud atoopilisest dermatiidist, siis imiku- ja väikelapseea sagedasemad toidu­allergeenid on piim, muna ja nisu, harvem pähklid, soja ja kala.

Paljud toidud, mida rahvasuus allergeenideks peetakse, on dr Plado sõnul tegelikult nn pseudoallergeenid ehk vallandavad organismis küll allergiaainete – nagu histamiini – vabanemise, kuid otsest antikehade vahendatud allergiat ei põhjusta. “Klassikalised pseudoallergeenid on tsitruselised, šokolaad, maasikad, tomat, piparkoogid, toiduvärvilised maiustused,” loetleb tohter.

Allergeenide väljaselgitamiseks on kasulik pidada toidupäevikut, kus peaks olema ära märgitud nii söögikorrad kui ka naha muutused. Vahel on vaja kahtlustatav toiduaine menüüst teatud ajaks (2–4 nädalaks) välja jätta ja siis sinna tagasi panna, jälgides mõlema­ tegevuse mõju haigusele. Seda saab ise kodus teha. Informatiivsem on see siis, kui enne äge lööve raviga kontrolli alla saada.

Arstid kasutavad allergia välja­selgitamiseks nahal väikseid torketeste, millega saab kiiresti ja ohutult tuvastada allergia olemasolu. Vajadusel saab testi teha ka veeniverest.

Ravi A ja O

Allergiahaigustel, ka kuival nahal on enamasti geneetiline eelsoodumus. Samas geenidest üksi ei piisa, on vaja geenide ja keskkonna koosmõju. “Ent olenemata sellest, milline on atoopilist dermatiiti vallandav tegur, on ravi ikka sama. Ja peaks algama kohe, kui lööve tekib,” ütleb dr Plado.

Atoopilise dermatiidi ravi põhineb kolmel vaalal.

Atoopilist dermatiiti põdevatest inimestest vaid kolmandikul kuni pooltel on allergia üks tõve tagantlükkajaid.

1. Õrna ja kuiva naha õige hooldus. Niisutavaid baaskreeme peaks kasutama igapäevaselt nii hai­guse ägedatel kui ka vähem ägedatel perioodidel ja kindlasti pärast veeprotseduure. Väga kergete hai­gusvormide korral võib sellest piisatagi.

2. Allergeenide vältimine neil, kellel on atoopiline dermatiit seotud allergiaga.

3. Lööbe ravi, milleta haigust ei ole võimalik kontrolli alla saada. Selleks kasutatakse lastel nõrga ja keskmise tugevusega paikseid hormoonkreeme. Kui lööve on ravimata ja kestab, laps sügab nahka järjest juurde ehk ägestab põletikku ning sügatud nahale lisanduvad veel bakterid, ei kipu põletikulaine kuidagi vaibuma.

Igaühele oma baaskreem

Põhitähtis on muidugi õrna atoopilist nahka hoida ja kaitsta. See algab toaõhust – tuleb jälgida, et toas poleks liiga kuiv ja soe. Kindlasti ei tohiks pereliikmed­ suitsetada. Riided peaksid olema pehmed, pestud õrnale nahale mõeldud pesuvahendiga ja hästi loputatud. Veeprotseduurid peaksid olema lühidad ja seejärel tuleks alati kasutada baaskreemi.

Baaskreemi võiks valida spetsiaalselt õrnale ja tundlikule nahale mõeldud apteegisarjadest. Kuldreegel ütleb, et mida kuivem nahk, seda rasvasemat kreemi see vajab.

“Inimestel on nahk väga erinev ja seetõttu ühele­ sobiv baaskreem ei pruugi teisele üldse sama hästi mõjuda,” nendib dr Plado. “Kreemi konsistents peaks tunduma meeldiv, see peaks olema hästi määritav ja imenduma kiiresti. Niisutav-pehmendav efekt peaks ka piisavalt kaua kestma. Kreemi kasutamisel ei tohiks olla mingeid lisaaistinguid, nagu näiteks kipitus.”

Hormoonkreem pole koll

Dr Plado ütleb, et raviks kasutatavaid hormoonkreeme­ ei peaks kartma. Tohtri sõnul on oluline vahe glüko­korti­koidide ehk rahvakeeli hormoonide manustamisel suu kaudu ja nahale määrimisel.
Et vältida ravimi kõrvaltoimeid, sisaldavad lastel kasutatavad ravikreemid raviaineid väga väikeses koguses – põhiosas läheb ravim nahalööbesse ja “tegutseb” seal. “Minimaalsed jäägid, mis võivad verre jõuda, ei mõju teistele organitele halvasti. Seda on mitmete uuringutega korduvalt näidatud,” rahustab ­­dr Plado.

Ravikuur peaks kestma seni, kuni punetus ja karedus­ on nahalööbe kohalt kadunud ning veel mõni päev pärast seda. Ravikreemi peaks kasutama nii, nagu arstiga kokku lepiti. “Kui teha raviskeem ise “turvalisuse” huvides ümber, näiteks kahe korra asemel panna kreemi üks kord päevas, jääb ka raviefekt vähemaks. Lõpuks võib vaja minna mitut ravimit,” hoiatab tohter.

Kui alustada ravimist kohe lööbe tekkel, on raviks kuluv aeg palju lühem. Kui laps ei saa lööbe tõttu magada või tekivad lõhed ja leemendus, on vaja pöörduda kohe arsti poole, et ravitaktikat muuta.
Paljudel atoopilise dermatiidiga lastel haigus ajaga taandub, sellest n-ö kasvatakse välja. Väiksemal osal võivad hilisemas elus tekkida hingamisteede allergiahaigused, nagu astma või allergiline nohu. Palju allergikuid peres ja rohkelt varases eas kindlaks tehtud toidu­allergeene võivad seda riski suurendada.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid