Jaga:     
Väikelaps | Tervis

Loe, miks peaksid kindlasti D-vitamiini võtma?

Kas poleks tore, kui üks tablett aitaks­ diabeedi, vähi, sclerosis multiplexi,­ südamehaiguste ja depressiooni ­vastu ning isegi langetaks kaalu? Kas ­D-vitamiin suudab seda kõike?

D-vitamiini puudust on aastaid seostatud rahhiidiga, mida iseloomustab luude pehmenemine. Lastel võivad tekkida o- või x-jalad ning nende luud võivad kergesti murduda. Järjest lisandub uuringuid, mis näitavad, et D-vitamiin on oluline veel paljuks muuks.

D-vitamiini puudusele võivad viidata:

keskendumisraskused,
uimasus,
kurvameelsus,
kõhukinnisus või -lahtisus,
kõrge vererõhk,
ülekaal,
peavalu,
rahutu uni,
lihasevalu.

D-vitamiin tekib organismis päikese mõjul, mida suvekuudel on Eestis piisavalt. Samas elame sedavõrd tubast elu, et varusid organismi ikkagi ei kogune. D-vitamiini puudus võib olla ka inimestel, kes:

  • tarvitavad põletikuvastaseid ravimeid kortikosteroide, mis on toimeained astmarohtudes (nt Symbicort Turbuhaler), samuti laialt kasutatavates ninaspreides (nt Nasonex, Flixonase) või ekseemikreemides (nt Sibicort, Fucicort);
  • kasutavad beebipille, liialdavad alkoholiga või söövad väga kiudainerikast toitu;
  • on ülekaalulised, kehamassiindeks on üle 30;
  • teevad palju sporti, eriti siseruumides;
  • kannatavad piimaallergia või laktoositalumatuse käes;
  • on tõmmu nahaga, sest mida rohkem on nahas pruuni pigmenti melaniini, seda vähem toodab nahk D-vitamiini päikesevalguse toimel.
  • Mõne inimese neerud ei suuda D-vitamiini töödelda nii, et organism sellest aktiivsed ained kätte saaks.
  • Mõnel juhul D-vitamiin ei imendu seedetraktis. Seda võivad mõjutada maksaprobleemid, läbitehtud operatsioonid või eluaegsed haigused, nagu tsöliaakia, tsüstiline fibroos ja Crohni tõbi.

Apteegis kasutatakse pakenditel mõõtühikuna 10 mikrogrammi (mcg või μg) ehk 400 IU-d (ehk RÜ-d, mis on rahvusvaheline ühik).

Veel mõned aastad tagasi soovitasid arstid, et aastaringselt peaksid D-vitamiini saama ainult beebid ja ka suuremad lapsed neil kuudel, mille nimes on r-täht. Praegusel ajal soovitatakse nii lastele kui täiskasvanutele tarvitada D-vitamiini aasta läbi.

Tartu Ülikooli Kliinikum soovitab tarvitada toas ja kontoris viibivatel täiskasvanutel päevas 30–50 μg (1200–2000 IU); lastel kuni 12 eluaastani 10–20 μg; lastel 12–18 eluaastat 15–20 μg D-vitamiini.

Enamik apteegis müüda­vaid D-vitamiini tilku on mõeldud beebidele ja lastele ehk ühes tilgas on 10 mikrogrammi vitamiini. Täiskasvanud peaksid tilgutama otse keelele 2–5 tilka. Müüki on tulnud ka suurema vitamiinisisaldu­sega preparaate, neid tasub küsida proviisorilt.

Missuguseid haigusi võib D-vitamiini vähesus tekitada?

  • D-vitamiin aitab toidust saada kätte kaltsiumi ning tugevdab luid – olgu sa laps, keskealine või juba eakas.
  • Sclerosis multiplex’i esineb sagemini ekvaato­rist kaugemal asuvates maades.
  • Mõningad uuringud on näidanud seost madala D-vitamiini taseme ja diabeedi vahel. Siiski pole piisavalt tõendatud, et D-vitamiin aitaks diabeeti vältida, pigem võib asi olla selles, et keha liigne rasvaprotsent viib D-vitamiini taseme alla.
  • Ülekaalulistel inimestel on D-vitamiini vähem, kuid ei ole selge, kas ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini puudust või vastupidi – selle puudusest tekib ülekaalulisus.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid