Jaga:     
Blogid | Triini blogi

Nipid, kuidas vabaneda küünte närimisest (2)

Viimase aja peamiseks mureks on Piigal küünte närimine. Olen guugeldanud seda nähtust päris palju, et leida probleemile lahendus. Nagu selgub, siis seda teemat ei ole suuresti uuritud ja seega enamus artikleid lähtub sellest, et küll lapsed sellest kord välja kasvavad.

Enamasti jagatakse küünte närimine kolmeks: igavusest, ärevusest/stressist või harjumusest. Viimase puhul on tegemist sellega, et laps nägi kedagi küüsi närimas ja proovis järgi ja sellest tuli halb harjumus. Piiga puhul arvan ma, et tegemist on kahe esimese seguga. Viimasel ajal on tema elus olnud palju stressirikkaid olukordi: kolimine uude kodu, hoiu vahetamine aia vastu, operatsioon, uus koduloom, minu haiglas viibimine ja valverühmas olemine. Sageli seostatakse küünte närimist närvikava arenguga ja mõningatel ekstreemsetel juhtudel isegi peetakse seda mõne raskema haiguse esimeseks sümptomiks. Piiga puhul võib pigem esimest eeldada, sest kaheaastase närvikava areneb pidevalt. 

Igatahes võtsin siis alustuseks kasutusele kõik soovitused, mida netis kolades leidsin. Esiteks: proovige välistada stressiolukordi. Piigat jälgides on seda raske teha, sest tal ei ole selliseid kindlaid asju otseselt, mis paneksid küüsi närima ja lasteaiast ei saa teda ka ära võtta. Olen näinud, kuidas ta lasteaias mängides on korraga jätnud mängu pooleli, närinud küüsi ja siis edasi mänginud, samas kipub ta küüsi närima ka magama jäädes. Teiseks, lapsega ei tohi riielda. See on ju ilmselge, et kui laps teeb seda alateadlikult, siis temaga riielda võib see teguviis hoopis rohkem küüsi närima panna, sest nii saab ta tähelepanu.

Kolmandaks, värvige ära lapse küüned. Piigale teen pidevalt maniküüri, sest soovitatakse küüned hoida lühikesed ja sakkideta, et närimist mitte soodustada. Seega lakkisin Piiga küüned mingi eriti bling lakiga ja see lootus, et nüüd see asi lõppeb kestis mõne tunni, sest ta näris laki maha. Ka proovisin seda apteegis müüdavat spets lakki, mis haises ja maitses rõvedalt, aga ka see ei toiminud. Nüüd kleepisime küüntele kleepsud ja loodame, et need püsivad kauem kui lakk.

Neljandaks, saage lapse küüntega sõbraks. Idee seisneb siis selles, et tuleb lapse küüntega suhestuda ja nendega rääkida ja kiita last kui küüned on kenad ja kurvastada, kui küüned on näritud ja paluda neilt vabandust. Kõlab totralt, aga just see on meil nüüd plaanis, sest eespool mainitu on ära testitud. Ema proovis mind lohutada, et tema toitus väikesena kommidest ja näris ka küüsi ja ikka on elus ja normaalne, aga noh see ei lohuta suurt.

Internetis ju räägitakse ka, et küll lapsed sellest välja kasvavad. Ega muidu vist ma nii hullult ei reageerikski, aga pärast seda kui Piiga veetis nädala valverühmas, kus iga päev oli uus õpetaja, siis näris ta ühe küüne verele ja tekkis põletik. Eks nüüd olen targem: tuleb võtta sellisteks aegadeks puhkus, aga see tagantjärele tarkus enam suurt ei aita. 

Olen küsinud nõu ka teiste emmede käest. Enamus ei ole selle olukorraga ise kokku puutunud, aga kõik teavad kedagi, kelle laps ka küüsi närib. Mulle on soovitatud asja ignoreerida, sest küll kasvab välja sellest. Õde pakkus välja, et peaksin proovima ühte geeli, mis tekitaks lapses vastikust ning närimine lõppeb. Kui aus olla, siis peale selle küünelaki ostmist on mul igasugune usk nendesse toodetesse kadunud.

Leidsin veel ühe artikli, mis soovitab lapse sõrmeotste teipimist ja kinnaste kasutamist. Kahjuks ei oska Piiga perearst asjast suurt midagi arvata. Soovitas põletikuliste kohtade peale üht joodisisaldusega salvi määrida. Jood aga on minu teadmist mööda selline asi, mis ei ole just kasulik maole. Ja minu Piiga pistab pidevalt oma sõrmi suhu. Hetkel olen ravinud põletikud välja, teip on varutud juhuks kui asi ekstreemseks läheb. Loodan siiski, et küüntega jutustamine ja lillekleepsud aitavad kaasa probleemist vabanemisele. 

Minu nimi on Triin (31): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (31) ja Piiga (2a 7k), lisaks neile veel deegud, isepäine kass Caesar ja kiisubeebi George. Selles blogis räägin argielust ja mõtetest.

2 kommentaari

V
Voll  /   20:55, 11. jaan 2017
Mul lakk aitas,ehkki jba kutseline...see närimine mul toimub automaatselt ja endale märkamatult ja siin aitab lakk meelde tuletada millega tegu...tuleb oodata et teravad ja katkised nahad saavad terveks ja alati ära löigata köik nurgad kuniks välja kasvab siis saab jagu.
S
Soovitus  /   22:00, 11. jaan 2017
Kraapige küünte alla poolkuivanud väljaheiteid.
Aitab ehk?

Loe ka neid lugusid