Jaga:     
Väikelaps

Kuidas tuulerõugeid leevendada? Unusta rohelised täpid.

Tuulerõugetest pole tavaliselt pääsu, kui need lasteaias muudkui ühe põnni teise järel täpiliseks teevad. Kuid enam pole vaja punne roheliseks võõbata!

Tuulerõugete tipphooaeg on enamasti tuuliste ilmade aegu – rahvasuu ütleb, et need levivadki kergelt, nagu tuulega. Just siis on suur tõenäosus kohata kahvaturoheliste täppidega lapsi – paljusid emasid sunnib see vaatepilt oma võsukest tihedamalt enda vastu tõmbama ja rohelastest sammu kiirendades mööduma. Kuigi laps on haiguse juba läbi põdenud, jääb rohekas värv veel kauaks nahale. Tegelikult aga poleks briljantrohelist tarviski – apteegis on värvituid vahendeid, mis aitavad haigust leevendada sama hästi.

Tuulerõugetest reeglina nagunii ei pääse, mistõttu on lihtsam haigus väikelapsena korralikult läbi põdeda. Pole tarvis meeleheitlikult lasteaeda vältida, kui seal parasjagu täpihaigus möllab. Sihilik nakatamine – mõned vanemad lähevad oma väikelapsega haigele külla, et omagi võsuke tuulerõuged läbi põeks – pole aga samuti mõistlik. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on võimalik tuulerõugetesse jääda rohkem kui üks kord!

Vaktsineerida?

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst Dina Ambulte kinnitab, et tavaliselt põetakse tuulerõugeid lasteaiaeas. Mida nooremana see juhtub, seda kergemalt haigus üldjuhul möödub. Muidugi välja arvatud beebidel, kellel see haigus võib keerulisemalt kulgeda. “Koolilapsed ja täiskasvanud põevad tuulerõugeid raskemini, seetõttu on teismeikka jõudvaid lapsi, kes pole haiged olnud, soovitav vaktsineerida,” ütleb ta.

Korduvalt haigestub tuulerõugetesse kuni 13 protsenti elanikest. “Sagedamini haigestuvad uuesti immuun­puudulikkusega inimesed, aga ka lapsed, kes on põdenud tuule­rõugeid esimesel eluaastal või kellel kulges see haigus kergelt.” Kuid haigust võib põdeda ka märkamatult – villid puuduvad või on neid mõni üksik. Seda, kas tuulerõuged on läbi põetud, saab vajadusel vereanalüüsiga selgeks teha.

Ehkki tasulist vaktsiini võib perearstilt paluda igaüks, siis niisama, igaks juhuks, pole vaktsineerida siiski tarvis. Kaitsepookimist soovitab arst neile, kes põevad mõnda kroonilist haigust, et vältida tüsistusi. Tuule­rõugevaktsiini tehakse alates esimesest eluaastast. “Eestis soovitatakse vaktsineerida lapsi, kes 12. eluaastaks pole tuulerõugeid põdenud, kellele ei ole elusvaktsiinid vastunäidustatud ja on suur tõenäosus, et hiljem tuulerõugetesse nakatudes põevad nad seda raskel kujul,” teavitab tohter. Ka haigust mitte põdenud naistel, kes plaanivad rasestuda, on mõistlik lasta end vaktsineerida, sest tuulerõuged võivad põhjustada loote kahjustusi.

Täppe pole lugeda vaja

Apotheka proviisor Kristiina Sepp ütleb, et paljud vanemad eelistavad lapse vesiville tupsutada briljant­rohelisega, sest siis on näha, kui palju täppe päevas juurde tekib. “Seda kasutades on laps rohelisetäpiline veel nädalaid pärast põdemist. Peale selle võivad määrduda voodilinad ja rõivad,” hoiatab ta.

Täppe rohelise abil üles lugeda pole siiski vaja, sest neid tekib esimesel-teisel päeval vähem ja kolmandal-neljandal kõige rohkem. On lapsi, kellel tõuseb palavik lööbe ilmumisel, mõnel aga teisel-kolmandal päeval. Ettevaatlikuks peaks tegema palaviku teke või selle püsimine pärast viiendat päeva, sest see võib viidata tüsistusele.

Kuivata ja niisuta

Kristiina Sepa sõnul on eelistatuim kaasaegne vahend täpihaiguse vastu jahutav tuulerõugevaht. See leevendab lööbest tulenevat ärritust, sügelust ja põletustunnet. Põletiku vältimiseks sobib vahtu kasutada ka siis, kui täppidel on juba koorik peal. “Vesiville võib peitsida ka teepuuõliga. Seda võib oliivi- või avokaadoõliga veidi lahjendada, kui lõhn lapsele liiga intensiivne tundub,” soovitab proviisor. “Sama hästi kuivatab ville antimikroobse toimega saialille­tinktuur, mis lõhnab mahedamalt.”

Sügeluse leevendamiseks ja villide kuivatamiseks sobivad ka mentool­piirituse või menovasiini lahus, joodi vesilahus, tavaline viinalahus ja antiseptilised spreid. Kui villidele on juba koorikud peale tulnud, mõjuvad hästi dekspantenooli sisaldavad antiseptilised kreemid ja salvid. Koorikuid pehmendab ja kratsimist vähendab taruvaigu ja mesilasvahaga kriimusalv, ka teised pehmendavad salvid. Sügeluse vastu võib kasutada lisaks veel allergiaravimeid.

Tuulerõugetes last pole vaja toas kinni hoida, kui ta enesetunne on hea ja teiste nakatamise ohtu pole. Ka võib last sooja veega pesta, aga mitte nuustikuga hõõruda. Kuivatada tuleb pehme saunalinaga tupsutades.

TUULERÕUGETE ABC

Tuulerõuged on väga nakkav lööbeline haigus. Haigega kontaktis olevatest mitte­immuunsetest inimestest haigestub ligi 90 protsenti. Tuule­rõugetesse võib nakatuda nii villidest kui ka hingamisteedest erituvast sekreedist. Haige on nakkusohtlik juba 1–3 päeva enne lööbe tekkimist. Peiteaeg on 10–20 päeva. Nakkusperiood kestab 10 päeva pärast esimeste täppide ilmumist ja lõpeb, kui uusi punne juurde ei teki ning vanad on koorikuga kaetud. Lööve varieerub punastest laigukestest ja vistrikutaolistest moodustistest kuni villide, mädakoorikute ja armideni.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid