Jaga:     
Pere | Vanemate suhtlemine

Kriis keset elu parimat aega

Rasedus ja lapse sünd on õigusega elu parimate aegade top kolmes. Et see on ühtlasi elukeerulisim aeg, kiputakse avalikult vähem rääkima.

See nagu ei sobiks. Nii rähklevadki paaridsuhete sasipuntras, sellest vaevu rääkida julgedes – kuidas nii, et meil on raske? Teistel on ju kõik nii ilus! Suurim kriis tabab paljusid peresid just raseduse ajal ja lapse esimesel paaril eluaastal.

Ootamatu rasedus

Rena (25) ja Andre (31) said pärast kolme kooseluaastat ootamatult teada, et naine on rase. Mõlemad käisid tööl ja koolis, nad polnud lapse saamist arutanudki ja suhted polnud sel hetkel samuti eriti head, tülisid ja nääklemisi oli liigagi tihti.Rena võttis beebipille ja nad keskendusid mõlemad hoopis kõrgkooli lõpetamisele. Noored olid ka paar korda lahku-kokku kolinud. “Kui saime teada, et ootan last, puhkesin nutma ja olin segaduses,” meenutab Rena. “Teadsin, et ei soovi aborti teha, aga ka seda, et elukaaslane ei ole valmis last saama.”
 
Mees oli kõigest hoolimata toetav ja lubas, et koos saavad nad hakkama. “Nii me siis mõtlesime ühel päeval, et kõik on tore, me saame lapse! Teisel päeval aga süüdistasime teineteist, et rikume selle lapse elu omavaheliste suhete tõttu ära,” räägivad Andre ja Rena. Kõik see tekitas palju küsimusi ja stressi, nii et ühel hetkel otsustas mees otsida abi spetsialistidelt ja nad sattusid raseduskriisi nõustamiskeskusesse. Noored käisid seal neli kuud ja iga korraga said üha rohkem kindlust ja tahtejõudu: laps on tore ja vajalik ja nad on selleks valmis.
 
Ühine kodu
 
Mark-Robin on nüüd 4aastane, Rena ja Andre on ühise kodu loonud,nad on terve ja rõõmus pere.Vahetult pärast lapse sündi tekitasid Renale kõige rohkem stressi sünnitusjärgsed traumad,kuid suhete poolest algas pigem hea ja rõõmus aeg. “Kõik oli uus ja põnev ning pakkus meile avastamisrõõmu, nautisime seda aega,” kirjeldab Rena. “Nägin elukaaslases hoolivat ja väga head isa ja kaaslast – avastasin temas uusi külgi. Ta oli meie poja üle uhke.“ Mark-Robin oliväga rahulik ja vaikne beebi, nii et kõik toimetused sai tema kõrvalt tehtud. Vanemad olid oma saavutuse üle õigusega uhked.
 
Kohe alguses otsustati, et Rena on lapsega kodus esimesed pool aastat ja järgneva aasta mees, et naine saaks tööle naasta. Kui enne beebi sündi elati kesklinnas, meelelahutusasutuste kõrval, siis nüüd leidsid nad võimaluse soetada uuskodu vaikuse ja looduse keskel. Mehe jaoks olid alati väga tähtsal kohal tema sõbrad ja lapsesaamine mõjus pigem nendevahelistele suhetele. Ta ei käinud enam väga tihti väljas.Rena ja Andre kiidavad väga Tallinna Raseduskriisikeskuses töötavat nõustajat Kaia Kapstat, kelle abiga nad nii kaugele jõudsid.
 
Parim otsus
 
“Saime rääkida oma muredest, soovidest, ootustest, kahtlustest ja hirmudest. Oleme talle siiani väga tänulikud, et ta suutis meie kartusi leevendada ja panna meid mõistma, et see, mida tundsime, on tegelikult paljude värskete lapsevanemate probleem.” Nad soovitavad, et kui lapse saades tekib kahtlusi ja kõhklusi,tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Raseduskriisi nõustamine on tasuta ja puudub pikkjärjekord. “Meie jaoks oli see ainuõige tegu. Meie peres on üks väike mänguhimuline rõõmupall. Ei tohi teha rutakaid otsuseid emotsioonide põhjal. Lapse saamine on muutus terveks eluks – selle mõttega tuleb harjuda ja kaaluda läbi kõik võimalused.”
 
Rena meenutab, et nad panid raseduskriisi nõustamises oma plussid ja miinused seoses lapsesaamisega kirja. Mõlemad mehega kartsid, et peavad loobuma oma mugavustsoonist, kas või sellest, et pühapäeva hommikuti kaua magada. Tänaseks aga on nende pühapäevahommikud veel armsamad, kui kõik ärkavad üles ühes voodis, issi valmistab maitsva hommikusöögi, pojake teeb pai ja vaatab oma armsate silmadega vanematele otsa. “Oleksime võinud kaotada selle, mis on nüüd meile kõige olulisem – laps ja omavaheline armastus. Täna mõistame üksteist palju paremini ja oleme lähedasemad. Oleme rahulikumad, püüame asju arutada,lahendusi leida ja kompromisse teha.”

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid