Jaga:     
Blogid | Triini blogi

Rahvasteränne öösiti meie voodis (1)

Mulle meeldib väga ärgata oma voodis abikaasa kõrval. See on hea ja turvaline tunne, kui on kellelegi kaissu pugeda ja lisaks veel mõnusalt soe ka. Viimasel ajal aga olen pidanud seda idülli jagama Piiga ja kahe kassiga.

Just, kahe kassiga. Mõtlesin pikalt ja laialt, et meil võiks üks kiisu veel olla, sest ruumi ju on ja võimalust ka ja nii hakkasingi otsima kiisut, kes oleks hädas. Ühel hetkel kirjutas mulle sõbranna ja rääkis kassipojast, kes elab kassikoloonias ja talve tulekul oleks tal kindlasti väga külm ja ei tea, kas üldse ellu jääkski. Seega oligi otsus langetatud. Me perre lisandus George. Umbes samal ajal aga hakkasid Piigal unehäired. Ma ei tea, kas see oli tingitud sellest järjekordsest viirusest, mis tema organismi laastas või taas mingi arenguetapp, aga paaril korral pidi ta mind igastahes surnuks ehmatama.

Piigal on selline komme enda voodist välja ronida keset ööd ja siis mitte hõigata, et emme kaissu tahan. Ei, ta hiilib su juurde ja siis vaatab, kuidas sa magad ja siis ühel hetkel pistab oma väikese nina nii lähedale, et tunned hingeõhku oma näol. Tema arvates on see kindlasti maailma kõige ägedam äratamise viis, sest iga kord, kui ma olen end surnuks ehmatanud ja tagasi ja lõpuks aru saan, et see Piiga oli, siis on temal maailma kõige õndsam nägu peas.

Seejärel aga algab rahvasteränne, sest Piiga ei tule voodisse kunagi üksinda. Ei, kogu tema voodisisu kolib minu ja Mehe vahele. Piigale meeldib magada miljoni mänguasja vahel ja paigutab need alati hoolsasti oma voodist meie voodisse ümber ja siis poeb nende sisse/vahele ja magab sekundiga. Minul aga algab seejärel periood, kus und ei ole ja iga asend on vale. Tavaliselt on meil voodis Caesar, kes nagunii iga öö kaisus on ja jalad surnuks magab ja vahel harva tuleb voodisse ka veel George ja nii me siis olemegi viiekesi koos miljontriljoni mänguasjaga voodis magamas.

Naersin Mehele, et peaks tegema ühe korraliku perepildi, kus pudulojused peal on. Mees vastas siis, et vaevalt deegud väga õnnelikud oleks kui neid tuleks kasside keskele pildile sättida :D Nojah, paras loomaaed on meil elamises tõesti. Ja lisaks kõigele loomaaiamajandamisele, pidin organiseerima ära ka Piiga hoidmise oma vanemate vahel, sest ise valmistun järgmisel nädalal operatsioonile minekuks.

Mehe tööpäevad on nii pikad, et ta ei saaks kordagi Piigat lasteaiast ära tuua ning haiguslehel olemisele ei saa me isegi mõelda, sest ükski arst ei anna haiguslehte selle jaoks, et Mees saaks Piigaga kodus vedeleda samal ajal, kui mina haiglas passin. Seega tulevadki appi mu ema ja isa, kes siis Piigat hoiavad. Isa hoiab teda enda juures nädala viimased tööpäevad ja annab seejärel Piiga üle mu emale nädalavahetuseks ning esmaspäeval peaks Piiga taas koju saabuma. Selleks ajaks on Mees endale ka vaba päeva võtnud ning kui minu op hästi läheb, siis peaksin esmaspäeval välja saama.

Kui aus olla, siis ma enda pärast väga ei muretsegi. Peamine mure on ikka Piiga ja see, kuidas tema talub nii pikka kodust eemalolekut. Ta ei ole kunagi oma väikeses elus nelja ööd kodust eemal olnud, aga õnneks on ta väga tubli. Lisaks ei ole ta ka enam öösiti pissinud, mis tähendab ka mina olen üle kahe aasta peaaegu, et kaks ööd korralikult magada saanud. Ei oleks neid rahvasterändamisi toimunud, siis oleks neid öid kindlasti ka rohkem.

Pean tunnistama, et nii hea on magada terve öö. Harukordselt hea. Nii mõnus on ärgata hommikul puhanuna, sest uni ei ole olnud katkendlik. Usun, et iga väikese lapse vanem teab, mida ma silmas pean.

Minu nimi on Triin (30): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (31) ja Piiga (2a 5k), lisaks neile veel deegud, isepäine kass Caesar ja kiisubeebi George. Selles blogis räägin argielust ja mõtetest.

1 kommentaar

P
perearst  /   10:35, 10. okt 2016
Loomulikult antakse isale hooldusleht lapse hooldamiseks, kui ema viibib haiglas ning ka pärast seda, kui ema taastub kodus ja ei saa lapse eest hoolitseda. Kui te seda ei soovi, on teine asi, aga tasuks need asjad ikka endale selgeks teha. Hoolduslehe annab perearst.

Loe ka neid lugusid