Jaga:     
Väikelaps | Tervis

Hambaarst: "Kui laps jääb pidevalt magama, rind suus, võivad tulemuseks olla lagunenud ülemised esihambad." (14)

Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja ja hambaarst dr Krista Vapper ütleb, et beebi hammaste eest hoolitsemine algab juba siis, kui ta on veel ema kõhus.

Nimelt hakkavad lapse piimahambad arenema ema raseduse alguses ja siis on naisel eriti oluline pöörata tähelepanu tervislikele eluviisidele. „Kaaries ehk hambaaugud on nakkushaigusele sarnane seisund. See tähendab, et kui inimesed, kes lapsega väga lähedalt kokku puutuvad, on ise kaariesega nakatunud, kannavad nad haiguse edasi ka lapsele,” selgitab dr Vapper. „Seega on rasedatel eriti oluline oma hambad lapseootuse ajal korras hoida, et suus ei oleks aktiivset kaariesenakkust, kui laps sünnib.”

Terve ja hea kaaluiibega üle 6kuuse lapse toiduvahe vähemalt kolm tundi!

Üle pooleaastase tervete normaalse kaaluga beebi toidu- ja joogikordade vahel peavad olema vähemalt kolmetunnised pausid. „Iga toidu- ja joogikorraga, kui see pole just puhas vesi, kaasneb kuni tund aega kestev happerünnak hammastele. Kui laps sööb iga tunni aja tagant ja niiviisi ööpäev läbi, on see hammaste seisukohast väga kahjulik,” räägib hambaarst. Süljel on võime suus tekkivaid hambakahjustusi parandada, mis aga tähendabki, et hambad peavad saama toidukordade vahel sülje toimel taastuda. 

„Et öösiti on loomulik süljeeritus väiksem, on öised toidukorrad hammaste seisukohast eriti kahjulikud, sest vähenenud süljeeritus ei võimalda hammastel taastuda,” nendib ta. Näiteks toob ta olukorra, kui lapsel on kõik hambad lõikunud ja ta jääb pidevalt magama, rind suus. Kuna suu on lahti ja sülge eritub vähe, siis on ülemised hambad aga lausa õhu käes kuivamas. „Tulemuseks on lagunenud ülemised esihambad,” ütleb arst ilustamata.

Fluoriidi ära karda

Palju räägitakse, et laste hambapastad peaksid olema fluoriidivabad, sest see pole alla neelamisel hea. Dr Vapper ütleb, et fluoriidide mõjul muutub hambaemail happerünnakutele oluliselt vastupidavamaks, hambad on tugevamad ega lagune nii kergesti. „Fluoriide ei ole vaja sisse süüa, piisab, kui neid sülje abil hambapinnale viia. Pastas olevad vajalikud ained peavad saama süljes lahustuda,” õpetab ta ning lisab, et pasta kogus harjal peaks olema väga väike, piisab, kui harjased ainult kergelt pastasse kasta.

Hambaarst soovitab kasutada ka alla kolmeaastastel lastel fluoriide sisaldavat lastele mõeldud pastat, kus on fluoriidikogused ohutud. Pärast kolmandat eluaastat võib kasutada juba 1000-1500 ppm fluroiidisisaldusega hambapastat.

Ja veel. Hambapesust – ka laste puhul! – on kasu ainult siis, kui see on regulaarne ja kestab vähemalt kaks minutit. Kuid seda ei tohiks teha kohe pärast sööki. Selle aja jooksul jõuab pastas olev fluoriid sülge ja saab hambaemaili mineraalidega tugevdama hakata. Pasta toimeained peavad jääma sülje sisse – see tähendab, et hambapesujärgselt ei loputata suud veega (nagu me oma lapsi püüame õpetada!), vaid pasta jäägid lihtsalt sülitatakse suust välja.

Näpuharja asemel marlitükk

Beebi esimeste hammaste vahelt katu eemaldamiseks mõeldud näpuharjakese saab edukalt asendada ka marlitupsuga, mille täiskasvanu oma näpu ümber keerab, annab dr Vapper nõu. Pärast puhastamist tuleb see muidugi ära visata ja järgmine kord uus puhas tups võtta.

Jälgima peab, et lapse hambaid pestes ei suruks vanem hambaharjaga liiga tugevasti – igemed võivad hammaste lõikumise ajal olla hellad ja kui lapsele haiget teha, võib kaduda ka tema huvi hambapesu vastu.

Elektrilist hambaharja alla 3-aastasele lapsele kindlasti vaja ei ole. „Elektriline hambahari puhastab küll efektiivsemalt kui tavaline hari, aga vaid siis, kui seda õigesti kasutatakse, milleks väikelaps veel võimeline ei ole,” viitab arst.

Katkised piimakad, katkised jäävhambad

Kui mõni vanem lööb pärast lapse puiklemist hambapesu ajal sellele käega, sest „piimahambad tulevad ju nagunii varsti ära”, siis stopp – see on ohtlik mõtteviis. „Piimahammaste tervis mõjutab väga suures osas seda, millises seisukorras on tulevikus jäävhambad. Et kaaries on nakkushaigus, levib see piimahammastelt edasi jäävhammastele,” hoiatab dr Vapper.

„Piimahambas oleva augu tõttu laguneb piimahammas väga kiiresti. Kui 2-3aastasel lapsel jääb katkine hammas suhu, laguneb see ilmselt täielikult ära ajaks, mil jäävhambad hakkavad lõikuma. Teine variant on, et piimahammas tuleb enne õiget aega välja tõmmata. See aga tekitab omakorda uusi probleeme – kui piimahammast ees ei ole, ei pruugi jäävhammas lõikuda õigesse kohta. See omakorda mõjutab hambumust, mis vajab hiljem juba ortodontilist ravi.”

Paraku ei ole Eestis harv nähtus ka see, kui 2-3aastasel lapsel on piimahambad suhu praktiliselt ära sulanud, seda eelkõige valest toitumisrežiimist. „See on eriti kurb reaalsus, sest Eesti Haigekassa tasub kõigi Eesti laste hambaraviteenuse eest,” kahetseb arst. „Minu isiklik arvamus on, et piimahammaste ravi peaks olema tasuline teenus, sest hambaaugud piimahammastes on lapsevanemate teadmatuse ja tegemata töö tulemus.”

Viimane uuring 2-4aastaste laste kohta näitas, et 42% lastest olid augud piimahammastes. Eesmärk on jõuda järele Põhjamaadele, kus tervete hammastega laste protsent on 90.

 Kuidas hambaid puhastada?

"Regulaarne hambapesu vähemalt kord päevas peaks algama esimeste piimahammaste suhu ilmumisel. Hammastele tekkiv puderjas ollus igeme ja hamba piiril tuleb eemaldada ehk hambaid tuleb pesta samamoodi, nagu ise hambaid peseme. Kasutades väga väikeses koguses lastele mõeldud fluoriidide sisaldusega hambapastat, vähendame oluliselt tema riski saada piimahammastele augud," ütleb dr Vapper.

"Kui 1-aastasel on aga juba augud tekkinud, tuleb kindlasti igal õhtul ja hommikul fluoriide sisaldava hambapastaga korralikult puhastada. Hambaid on soovitatav pesta vähemalt kaks minutit. Selle aja jooksul jõuab pastas olev fluoriid sülge ja saab hakata tugevdama hambaemaili mineraalidega. Pärast pesu ei ole vaja suud loputada. Kasutage väga väikest kogust pastat ja leidke vahutavaid aineid mittesisaldav pasta."

Millal arstile?

Dr Vapper: "Üldine soovitus on, et kui vahepeal ei ole olnud hambaid puudutavaid muresid, siis võiks esimest korda tulla hambaarsti juurde 1-aastase lapsega. Sellisel juhul näeb hambaarst juba ära, kas hammastele on tekkinud kahjustusi, ning saab anda nõuandeid vastavalt vajadusele. Vanus 6 kuud kuni üks aasta on aeg, mille jooksul on kõige kasulikum uurida, kas lapsevanem teeb ikka kõike seda, mis on lapse hambaaukude ennetamiseks vajalik."

Lugu väikelaste hammaste eest hoolitsemisest ilmus ajakirjas Pere ja Kodu. 

10 kommentaari

S
See ju   /   14:16, 26. aug 2016
Nestori Siim
A
Ants  /   14:41, 26. aug 2016
Üks "tark" ütleb-lehmapiim on saatanast, teine , et tissi ka ei tohi anda, kolmas maalib koleda pildi rind suus magama jäävast lapsest!! Lõpetage noorte emade lollitamine!! Kui on vaja , las jäävad tiss suus magama, nagu liigutad nii imeb edasi!! Sellist pseudoproobleemide kirjutamist on loll kirjeldada ja veel lollim kirjutada!! Aastasadu on emad last rinnaga toitnud-ja normaalsed teevad seda ka edaspidi, kui aga iga tohter hakkab oma vaatenurgast mingile asjale kahjulikkust otsima, tundub see okka päris loll ja jabur!!
E
Evolutsioon  /   07:28, 27. aug 2016
Nõus. Kui rinnapiim oleks lastele HALB, siis evolutsiooni käigus oleks see komme lihtsalt ära kadunud. Sest kõik funktsioonid mis ellujäämist kahjustavad (sel juhul siis rinnapiim), tasapisi surid välja. Evolutsiooni käigus jääb järele see, mis inimese füsioloogiasse panustab (ehk näiteks RINNAPIIM).
H
Hammad  /   15:08, 26. aug 2016
O
Oijah..  /   15:11, 26. aug 2016
Järgmine rumal hambaarst, kes on oma vaadetelt ja teadmistega ajast ja arust ning soovitab juba beebidel piimahammaste lõikumisel hambaid pesta fluoriidi sisaldavate hambapastadega. Artikkel siin: http://perejakodu.ohtuleht.ee/.../hambaarst-kui-laps-jaab... Kuidas aga fluoriid tegelikult inimestele mõjub, selle kohta tooksin mõned artiklid korralike viidetega välja: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3690253/ (kirjeldab näiteks juhtumit, kus laps saab südamerabanduse peale suures koguses fluoriidi sisaldava hambapasta neelamist). Siin veel mõned selleteemalised artiklid: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3956646/ , http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4491063/ selle artikli autor leiab, et fluoriidi sisaldav vesi põhjustab kroonilist neeruvaagna põletikku, ja http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3433161/ liigne fluoriidiga hambapasta kasutamine põhjustab fluoroosi, mille kohta on infot veel siin https://et.wikipedia.org/wiki/Fluoroos . Seda nimekirja artiklitest võiks veel jätkata... Igatahes on esimene artikkel tüüpiline näide selle kohta, et tehakse lastevastaseid kuritegusid.. mida muud saab olla ebapädeva hambaarsti soovitused ajakirjanduses.
I
Indrek  /   22:58, 26. aug 2016
Tere,
Väga tore, et huviga asjaga tegelete. Paar väikest mõttekohta siiski siia juurde.
Kõigepealt, selliste artiklitest saadava info tõlgendamine igapäevaellu vajab väga kainet mõistust ja kriitikameelt. Nii artikli sisu kui enda kohta.
Fluoriidi kasutamise sellises koguses, nagu artiklis on kirjutatud, pole ABSOLUUTSELT mitte mingil moel kahjulik. Teie lisatud viited nõustuvad sellega, sest probleemide korral on kõikides nendes tegemist megadoosidega (pasta suures koguses söömine või joogivee kõrge fluoriidisisaldus). Samamoodi, nagu kodukeemiat hoiate lapse käeulatusest eemal, pole vaja tal ka (fluoriidi sisaldava) hambapastatuubiga mängida. Probleem lahendatud. Joogivee fluoriidisisaldus võiks samuti kaevuvees määratud olla. Veelkord, olulised on kogused ja kasutusviis. Antud hetkel on tegemist peamiselt lokaalse toimega (määritakse hammastele) ja süsteemne toime artiklis soovitatud kasutusviisi korral olematu (eriti võrreldes keskmise eestlase joogivees sisalduva fluoriidikogusega).
Teise külje alt - fluoriidi kasulikest omadustest võiks veidi rohkem kirjutada, et mitte jätta liiga paranoilist muljet. Fluoriid on vajalik hamba arenemise ajal, et areneks kaariesele võimalikult vastupidav email. Fluoriidi integreerumine hambaemaili tema remineralisatsiooni ajal muudab hambaemaili pH taaskordse langemise suhtes vastupidavamaks. Lisaks mõjub ta otseselt hambakatus olevatele bakteritele, pidurdades nende happeliste ainete tootmist.
Kui lugeda kaugemale telegram.ee'st ja muudest kajakambritest, siis leiate viiteid, kuidas ajalooliselt on madalam kaaries olnud alati piirkondades, kus joogivee fluoriidisisaldus ümbruskonnaga võrreldes on kõrgem.
N
nii  /   07:24, 27. aug 2016
Ained akumuleeruvad kehas! Tsipa suhkrut ka on OK, aga kui igas asjas on suhkur, siis läheb käest ära,
C
CVB  /   16:46, 26. aug 2016
Kindlasti muudaks laste hambaravi tasuliseks muutmine olukorra tunduvalt paremaks. Seda on täiskasvanute pealt näha, milleni see viib. Eks neil ole ka ju "enda süü", et hambad katki on.
?
???  /   18:42, 26. aug 2016
Aga kas meestel on sama risk?
!
!!!  /   22:10, 26. aug 2016
Vahel uinuvad naised ka miskit suus hoides.
M
MAIT  /   20:37, 26. aug 2016
Puhas pask.inimene sööb seda mida tahab ja joob mida tahab.ja kõikk elavad ja surevad keegi ei ole igavene.
N
Nele  /   08:30, 27. aug 2016
http://www.okobeebi.ee/?p=330 Üks väga hea teadusuuringuid sisaldav artikkel, kust järeldub, et rinnapiima ja kaariese vahel ei ole seost!!
A
AM  /   10:16, 28. aug 2016
No lõpetage ära mul mõlemale lapsele antud rinnapiima oma 1,5 aastat. 1 on 10 aastane ja ei ole mingit probleemi hammastega, isegi mitte hambaauke ja teine on 5 aastane samuti on hambad korras ja siiamaani auke ei ole olnud. See ikka kinni geenides.
K
Kurjam küll  /   10:07, 2. sept 2016
Kuidas üks arst saab ajada nii rumalat juttu - laps ja ema kõhus??? Kõhus on ära söödud toit - laps kasvab ema üsas!

Loe ka neid lugusid