Jaga:     
Pere ja Kodu

Rinnapiima unikaalne koostis

Imetajate klassis on just inimesel tõenäoliselt kõige keerulisema koostisega rinnapiim. Ema rinnapiim sisaldab enam kui 200 erinevat suhkrumolekuli, mis on keskmiselt neli korda rohkem kui on hiirel või lehmal (ligikaudu 30-50 erinevat suhkrumolekuli). Siiani on teaduslik mõistatus iga suhkrumolekuli roll ning nende omadus muutuda imetamise perioodil vastavalt vajadusele.

Arvatakse, et see on seotud beebi immuunsüsteemi ja areneva soole mikrobioomiga. Teadusuuringute viimastest avastustest rinnapiima kohta avaldati teaduslik ülevaade 19.aprillil ajakirjas Trends in Biochemical Sciences. 

Tihti on rinnapiim beebi esimene eine, kuigi paljud rinnapiimas leiduvad suhkrud pole mõeldud uue ilmakodaniku toitmiseks. Imik sünnib bakterivabalt, tema mikrobioomi mitmekesisus tekib esimestel elupäevadel (populatsioon – paar miljonit bakterit), esimeseks elunädalaks on baktereid juba mitu miljardit. Ema rinnapiimas paiknevad suhkrumolekulid on tavaliselt esimesed komponendid, mida need kasvavad bakterid elutegevuseks vajavad, olles justkui tasuta lõuna, eesmärgiga kultiveerida kindlat tüüpi baktereid. 

"Rinnapiima esimene kasulik omadus on soolte koloniseerimine kindlat tüüpi bakterigruppidega, mis suudavad nimetatud suhkrumolekule seedida," ütleb rinnapiima teadusliku ülevaate kaasautor Thierry Hennet, Zürichi Ülikooli füsioloogiainstituudist. "Imikutel pole rinnapiima suhkrumolekulide lagundamiseks mõeldud masinavärki, mis annab alust arvata, et nimetatud molekulid on mõeldud ainult bakterite jaoks – see on justkui külvipinnas ja rinnapiim on väetiseks."

Teise peamise omadusena aitab rinnapiim kaasa uue beebi immuunsüsteemi kujunemisele. Lapse sünni järgselt tekkiv ema rinnapiim on rikas erinevate antikehade ja immuunsüsteemi rakkude poolest, mis aeglustavad halbade bakterite kasvu ja koordineerivad leukotsüütide (valgete vereliblede) aktiivsust.

Lapse ühekuuseks saamisel (kui hakkab tekkima omandatud immuunsüsteem. Inimese immuunsüsteem jaguneb robustselt kaheks – kaasasündinud immuunsüsteem, mis areneb emaüsas ja adaptiivne ehk omandatud immuunsüsteem, mis kujuneb välja pärast sündi erinevate patogeenidega kokkupuutel.) muutub ema rinnapiima koostis oluliselt, sealhulgas väheneb antikehade tase rohkem kui 90%. Terav langus avaldub ka suhkrumolekulide mitmekesisuses, mis viitab väiksemale soolebakterite selektiivsusele. Selle asemel sisaldab rinnapiim nüüd rohkem rasva- ning muid ühendeid toetades imiku kasvamist.

Vastuolulisust põhjustab tõsiasi, et kuigi ema rinnapiimal on mitmeid funktsioone, võivad beebidest  kasvada terved lapsed ka piiratud rinnapiima või lausa rinnapiimaasendaja tarbimisel. Teada on, et rinnapiim vähendab oluliselt imikusurmasid ja vastsündinu seedekulgla ning hingamisteede infektsiooniriski. Samas selle pikaajalisi kasulikke omadusi pole tõestatud.

"Me peame olema äärmiselt ettevaatlikud soovituste jagamisel," ütleb Hennet. "Rinnapiim on miljonite aastate evolutsiooni tulem ning sisaldab kindlasti vastsündinule vajalikke toitaineid optimaalsel tasemel. Küsimus on aga, kui kaua uus beebi neid toitaineid vajab? Arvame, et perekonnad peaksid tegema selle otsuse, mitte teadlased."

Uurijad saavad jätkata teadustööd rinnapiima koostise väljaselgitamiseks, mis muutub iga päevaga lihtsamaks tänu geenide tuvastamistehnoloogia arengule. Tulevad aastat toovad ilmselt selguse inimese rinnapiimas sisalduvate hormoonide kohta ning just nende bakteripopulatsioonide kohta imiku sooltes, mida rinnapiimasuhkrud toidavad.

Rinnapiima ja rinnapiimaasendajate koostisosade inglisekeelse võrdluse leiab SIIT

Allikad: Thierry Hennet, Lubor Borsig. Breastfed at Tiffany's. Trends in Biochemical Sciences, 2016; DOI: 10.1016/j.tibs.2016.02.008 ja Cell Press

Dailymail.co.uk

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid