Jaga:     
Blogid | Triini blogi

TRIINI BLOGI | Fantaasiamaailma puhkus

Nüüd, kus Piiga on hoiust puhkusel ja ka minul on kolmenädalane puhkus, mõtlesin temaga rannas ringi kolada. Oma fantaasiates kujutasin ette, kuidas läheme Piigaga Pärnu lähedale isa juurde ja siis hommikuti velotame mere äärde ja mõnuleme seal kuni õhtuni. Kujutasin ette, kuidas Piiga kaifib laineid ja proovib taas kalaks muutuda nagu ta tegi seda Musta mere ääres. Oleksin ma vaid ette kujutanud, et mu fantaasiates olev puhkus kõike muud kui fantaasiamaalimas olema saab.

Ronisime Piigaga ühel kenal laupäeval bussi ja kuigi ta on mul olnud tubli mähkmeteta, siis minu ahastuseks puudus bussis WC. Mõtlesin, et kuidas saab selline asi üldse võimalik olla? Terve bussitäis inimesi peab siis ligemale kolm tundi kannatama?! Õnneks tegi buss Viljandisse jõudes pikema peatuse ja jooksin Piigaga vetsu ning teekond sai jätkuda õnnetuste vabalt.

See ehmatas mind päris korralikult, sest ma pean tunnistama, et ma ei ole ühistranspordi kõige suurem fänn. Miks? Mulle meeldib asju ja olukordi kontrollida. Näiteks on Piiga suur kommiarmastaja ja ta on siiralt veendunud, et kõik inimesed, kes tema läheduses juhtuvad kommi sööma, on kohustatud ka talle kommi andma. Kuna meil kodus kommi ei ole, vanaemadele on sõnad peale loetud, siis kommi saab Piiga väga harva. Sellest hoolimata on ta jube kommihull. Seega kujutate vast ette seda agooniat ja kisa, mis tekkis sellest kui Piiga nägi bussis enda läheduses üht tädikest kommi nosimas ja ta ei saanudki! Loomulikult ma ei eelda, et nüüd minu lapse nina all ei tohi keegi enam midagi süüa ja ei sunni ka võõraid palukesi loovutama, lihtsalt tee seda selgeks kaheaastasele.

Isa juurde jõudes sai kõik asjad nii sätitud, et oleks kohe võimalik rattaga randa liikuda ja seejärel nautida seda liiva varvaste vahel ja lainete loksumist. Kahjuks oli isa rattatooli rattaraamile valesti paigaldanud ja tekkis selline efekt, mis tekib siis kui karu proovib eriti peenikese puu latva ronida: puu paindub ja murdub. Nii uskumatu kui see ka ei olnud, siis see pulk, mille otsas asub sadul, painduski nii kõveraks, et murdus ühest kohast katki. Seega need unistused velotamisest jäidki vaid unistusteks. Randa saime küll autoga, aga seal selgus, et Piiga üldse ei tunnegi mingit vaimustust mere suhtes, mille temperatuur ei ole supi oma ning ainus rõõm, mis tal oli, oli liivalossi ehitamisest. Kuna ratas oli katki ja käru ma kaasa ei võtnud, siis oli mõeldamatu, et hakkaksin laps käekõrval vantsima ca 5km pikkust rada randa saamiseks. Ise veel jalutad selle raja maha, aga laps ei jaksaks ning teda ei jaksa mina aga nii kaua süles või puusal kanda, et siis ka kohale ja tagasi jõuda.

Kui olin õhtul piletid Tartusse tagasi saamiseks välja valinud, meenutasin omaette neid lugusid, mis vanaema-vanaisa mulle rääkinud on. Vanasti jalutasidki nemad lapsed käekõrval rongijaama mitme kilomeetri taha, et siis rongiga Tallinna minna. Mõtled ju küll, et nemad said ja kuidas mina nii kehv olen, et ei suuda kilomeetreid last kõndima panna, aga eks asi on paljustki ka viitsimise taga. Toona lihtsalt ei olnud teisi võimalusi. Tänapäeval aga on ja nii ma siis pidasingi targemaks pigem koju naasta kui istuda isolatsioonis.

Mehele mainisin, et järgmine kord lähme telgiga mere äärde: lükkame selle kusagile luite taha püsti ja ongi kodu kohe veekoha lähedal. Saame lainete loksudes magama jääda ja ärkame linnulaulu ja lainete kohina peale. Ilmselgelt on mu fantaasiad puhkuse sisust palju ägedamad kui reaalsus, aga vahel peabki ju natukene fantaseerima ka. Puhkust on natukene üle nädala veel jäänud ning ilmad pidid ka ilusad tulema, seega äkki veel veab ning saabki selle fantaasiamaailma puhkuse reaalsusesse panna.

Minu nimi on Triin. Olen 30aastane abielunaine, kes on omandanud kõrghariduse. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (31) ja Piiga (2a 1k), lisaks neile veel deegud ja isepäine kass Caesar. Selles blogis räägin oma üsnagi ülekoormatud elust abikaasa, ema, üliõpilase ja töötajana ja sellest, milline on argipäev meie kirjus maailmas.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid