Jaga:     
Blogid | Triini blogi

Päike toob kõik esile

Päike toob kõik esile. Näiteks olukorrad, kus oled just veetnud tunde elamist küürides ja siis näed, kuidas päikesekiires tolmukübemed lendlevad, pärast seda, kui kass on mööda elamist ringi tuisanud. Sageli on ka peale kõige hoolikamat kuivatamist mõni triip aknal ikka seal, kus ta olema ei peaks, ning päike ka sel juhul ei halasta.

Olime just Piigaga terve päeva õues mütanud ja ilma nautinud ning koju jõudes nägin, et tuleb lapp pihku võtta ja küürima asuda. Talvisel ajal saab veel varjuda peitu, aga päike ja kevad toovad kõik asjad esile. Kuna mõte oli hetkeline ja planeerimata, siis tegin kodustest vahenditest aknapesuvedeliku.

Kunagi ammu naeris meie president Lennart Meri, et nende kodus pestakse viinaga aknaid. Võta näpust, kas ta reaalselt ütles nii, sest seda guugeldama ma nüüd ei viitsi hakata, aga ka meie peres pesti täna viinaga aknaid. Tegemist oli siis selle väikese plaskupudeli jäägiga, mis pea kaks aastat tagasi sai ostetud, et vajadusel Piigale viinasokke või kompresse teha.

Tänaseks oli järgi vaid veerand pudelit ja mõtlesin selle siis hakkama panna.Tavaliselt oleme Mehega selliseid töid ette planeerinud. Valinud välja päeva, ostnud pesuvahendid ning peale hommikusööki tuld andnud. Ette planeerimine on oluline asi, sest meie maja ümbrus ei võimalda väga redeli otsas turnimist ning Mees on õnneks nii pikk, et ulatub vabalt ülemisi aknaruute pesema. Töö toimub kahes vahetuses: alguses pesen mina alumise aknaruudu ja Mees jookseb Piigal järgi ning seejärel vastupidi.

Piigaga koos akende pesemine ei ole mingi lust ja lillepidu. Ta tuleb tööle rakendada, et tal oleks võimalikult vähe aega pahanduse tegemiseks. Nii kui silmad suled või pilgu keerad, genereerib tema väike ajukene kokku igasuguseid toredaid tegevusi, mis alati just nii hea lõpuga ei ole. Näiteks juhtus ühel õhtul selline lugu, et mina pidin olema päris hilja veel tööl ning Mees pidi Piiga ise magama panema. Lõpptulemus oli see, et kui ma koju jõudsin, siis mulle vaatas otsa veidike pahur unise välimusega Mees ja vastu silkas Piiga. Tuli välja, et issi oli last magama pannes ise magama jäänud ning Piiga oli siis põgenenud, et hakata asju katsetama.

Meil on pliidi peal munakoored, mida viime Mehe vennale peale tema kanade munetud munade ära vitsutamist. Piiga otsustas need koored siis ära pulberdada laiali mööda elamist. Lisaks tekkis tal idee minu lilledest samasugune pulber teha ja kindlasti veel midagi muud, mille tulemusi me veel avastanud ei ole. Süüdistada Meest ei saa, ikka juhtub. Minul on seda lugematu arv kordi juhtunud, aga õnneks on sel ajal Mees kodus olnud ning lapse voodisse tagasi talutanud. Lisaks on Piigal selline komme, et lamab vaikselt voodis ja tekitab mulje, et magab ning siis piilub ise tegelikult, et kas emme või issi magavad ja hiilib voodist välja :D

Igastahes hakkasin aknaid pesema ja selleks, et Piiga ei lõhuks mu ülejäänud lilli ära või ei vaataks mõnd mu raamatut tükkides, andsin talle pihku tolmuimeja ja lasin tal tolmu võtta. Ta on päris osavaks saanud, kuigi ma pean tema koristatu hiljem üle tegema. Ema mul soovitas isegi mõne lapi märjaks teha ning talle anda. Piiga olevat tal kord niiviisi põrandaid pesnud. Ärge saage valesti aru: ma ei arva, et lapstööjõud on okei, aga see on ainus võimalus teda tegevusse rakendada nii, et kahju minimaalne oleks ning mina ka oma planeeritud tööd teostada saaksin.

Seega ongi nii, et Piiga on varakult teinud tutvust nii tolmuimeja kui põranda pesemisega ja oskab neid asju oma vanuse kohta päris tublilt teha. Igapäevaselt oleme teinud nii, et Piiga tõmbab tolmuimejalt juhtme välja ning peale koristamist laseb masinasse juhtme sisse tagasi. Eks ta vahel ripub küll tolmuimeja sanga küljes ja proovib kaasa aidata, aga enamasti toimetame tööde jagamise printsiibil. Pihta ei ole ta vaid saanud sellele, kui palutakse tal mänguasjad kasti kokku panna. Siis vaatab arusaamatu pilguga pealt ning ei tea, kuhu suunda joosta. Mina aga seletan mänguasju kasti pannes, et mida teha tuleb ja kui olen tegevuse lõpetanud, siis Piiga alati keerab kasti kummuli ja ajab taas kõik mööda elamist laiali 

Minu nimi on Triin. Olen 30aastane abielunaine, kes on omandanud kõrghariduse. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (30) ja Piiga (1a 10k), lisaks neile veel deegud ja isepäine kass Caesar. Selles blogis räägin oma üsnagi ülekoormatud elust abikaasa, ema, üliõpilase ja töötajana ja sellest, milline on argipäev meie kirjus maailmas.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid