Jaga:     
Pere | Vanemate suhtlemine

Oma naises hindan kogu kompotti

Indrek Kivisalu (39) ja tema sotsiaal­töötajast abikaasa Mari (30) peres kasvab kaks tütart: vanem tütar Merilin on kolmeaastane ja väiksem, Maarjan, neljakuune. Perega koos oldud hetki hindabki Indrek kõige enam.

Mida olete vanemate abielust oma ellu kaasa võtnud?

Kaasa olen saanud tahtmise elada paremat abielu, kui vanematel õnnestus. Ilmselt on iga abielu siiski nii individuaalne, et juhtnööre kellegi teise omast võtta on võimatu. Seetõttu alustame kõik ikkagi puhtalt lehelt ja üritame parimat.

Kuidas te abikaasaga teineteist täiendate?

Vein ja toit täiendavad üksteist, kui nende maitsebukett ligilähedaselt kattub, ent vastandlikud maitsed tasakaalustavad teineteist. Meie oleme samuti piisavalt erinevad, et teineteise silmaringi laiendada, ja ühtlasi piisavalt sarnased. Meil on elule ja maailma asjadele sarnased vaated – see ühendab meid.

Mida oma naises hindate?

Oma naises hindan ikka kogu komplekti. Ehk on klišeelik öelda, et ta on kõige-kõige ilusam ja targem inimene minu elus, kuid tegu on inimesega, kellest ma väga hoolin ja keda armastan. Arvan, et tema panus on suur selles, et teineteist mõistame. Hindan tema rahulikkust ja ennastsalgavust laste kasvatamisel, kui mina pikkade päevade kaupa tööl olen.

Millest tekivad tülid ja kuidas te neid lahendate?

Tõsisemaid tülisid pole me üle elanud. Kuna oleme teineteisega mõistvad, saavad erimeelsused üldjuhul juba eos lahendatud. Üksteise peale karjumine või nõude loopimine on meie puhul välistatud, see lihtsalt ei vii kuhugi.

Kuidas annate naisele märku, et hoolite temast?

Laused ja teod nagu “sinu kohv on valmis” või “ma teen selle ise ära” on need, mis hoolivust väljendavad. Kui igapäevaselt hoolivust välja ei näidata, pole kasu kord kuus öeldud fraasist “ma hoolin sinust”. Lisaks võtame perega või kahekesi ette väljasõite mõnda spaasse või mujale rahulikku paika, kus saame lihtsalt olla ja elust ning teine­teisest rõõmu tunda.

Mida teeksite, kui naine ütleks, et kulutate liiga palju aega sõpradele või harrastustele?

Meil on enamasti ühised sõbrad ja harrastused, nii et see ei ole meie abielus probleemiks. Pigem teeb muret, et kiire elu- ja töötempo tõttu pole ei sõprade ega ka harrastuste jaoks piisavalt aega. Üritame küll kalendris mõned päevad pikalt ette broneerida, aga alati pole abi sellestki.

Kuidas reageerite, kui naine kurdab oma muret?

Muredesse tuleb tõsiselt suhtuda. Igale probleemile peab ju lahendus leiduma. Tavapäraselt olen kurtjaks küll mina, aga koos otsime lahendusi ning oleme muredest ka jagu saanud.

Kui palju vajate omaette olemist?

Ma võin vahel mõelda, et tahaks omaette olla, aga tavaliselt pärast tunnikest üksiolekut tuleb ikkagi igatsus koduste järele. Vahel naudin omaette olemist saunalaval – see on kõige turvalisem, sest igatsuse tekkides on pere kõrvaltoas olemas.

Kas teineteisest eemalolek mõjub suhtele värskendavalt?

Meie puhul raudselt mitte. Ja ka lastele ei mõju ühe vanema äraolek päris kindlasti hästi. Koosolemisel on suur tähtsus.

Mida te õhtuti kodus teete?

Päevad pole vennad, seetõttu on ühe sõnaga raske vastata. Kõige rohkem vaatame ehk telekat, mängime lastega, räägime omavahel maailma asjadest või arutame päevaprobleeme. Mõnikord teeme süüa, lähme sõpradele külla, käime rannas ujumas või piknikul päikeseloojangut imetlemas. Samas pole mul töö tõttu võimalik päris igal õhtul kodus olla. Siis peab abikaasa lastega midagi ette võtma, mis ei ole muidugi kerge ülesanne.

Kuidas te kodutöid jagate?

Meil ei ole otsest tööjaotust, kes mida peab kodus tegema. Teeb see, kellel on aega. Iga mees suudab käivitada pesumasina või tolmuharjaga riiulist üle käia. Puhtas kodus on hea olla ja seetõttu seisame mõlemad hea selle eest, et tolmurulle ei veereks ja laste (hetkel küll ainult suurema) segipööratud tuba jälle elamiskõlblik välja näeks.


Mis on pikaajalise kooselu väärtus?
Kindlasti on see turvatunne. Üksteisele toeks olemine, ükskõik mis ka ei juhtuks. Üksindus vanaduses – või mis tahes ajal – on mulle raske. Seetõttu õpetame oma lapsigi perega arvestama. Alustame andmisest, sest nemad vajavad ju praegu, väikestena, meie tähelepanu.

Millal on lahutus lahendus?

Elu ei ole vaid must ja valge, võimalik, et iga asi on millekski vajalik. Igasuguste otsuste puhul oleks aga tark mõelda mitu sammu ette ja panna end ka kõrvaltvaataja seisu. Võib oletada, et siis jäävad paljud rumalused ära ja nii pöördumatuid samme nagu lahutus ei peagi astuma.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid