Jaga:     
Pere | Vanemate suhtlemine

Halloo, Marss...

Sel teemal nõustusid arutlema kaks paari, kes on omavahel head sõbrad ja naabrid. Ilvi ja Peeter Suislepa peres kasvab kaks tütart. Anne Lauril ja Meelis Pärnal on teismeline poeg.

Ilvi: Kas mehed just Marsilt on, aga kuskilt naabervabariigist küll. Tunde- ja mõttemaailm on ikka üsna erinev. Aga on kokkupuutepunkte ka.

Peeter: Jah, istutakse ühise söögilaua taga.

Meelis: Mina näiteks ei arvagi nii.

Anne: Oo! Mina küll arvan. Kust mehed üldse pärit on? Igatahes väga kaugelt maalt.

Ilvi: Igapäevaelus võtab mees kõike rahulikumalt. Tal ei ole nii kiire. Naine on emotsionaalsem, tal on suured ootused. Siis tuleb see rahulik mees ja täiesti pahaaimamatult ei täidagi neid.

Anne: Mul on näiteks pühapäeviti ootus, et kohv toodaks voodisse. Viimane kord öeldi: “Aja ennast üles!”

Meelis: Kõik oli ju laual. Munad ja peekon olid praetud, kohv tehtud.

Ilvi: Naine mõtleb sajale asjale korraga: mida õhtul süüa, kunas pesu pesta. Tal on nii palju rolle, mees on lihtsalt tugi...
Peeter: ...tugitool.

Ilvi: Veel parem, kui ta teeb kannatlikult ära kõik, mis naine ütleb. (Naeratab Peet­rile.)

Anne: Kodurahu huvides mõtlen mina ka päevased tegemised hommikul valmis.

Ilvi: Oi, kui lihtne oleks tulla õhtul koju, kui mees oleks kõigele mõelnud.

Peeter: Sa ju teedki selliseid trikke. Ma küsin temalt: “Mis õhtuks süüa saab?” Ta vastab: “Mõtle ise!” Koolis mind ei õpetatud mõtlema, mida õhtul süüa. Väga raske on käia mööda poodi ja mõelda.

Meelis: Meie peres olen mina närvilisem. Anne oskab hästi rahu majja tuua.

Anne: Aga laulda sa mul ei lase. Nii kui tahan kodus proovi teha, siis kohe (katab kõrvad): “Pane kinni, pane kinni!”

Meelis: Kuule, isegi kass läheb siis ära.


Marss ei kuule

Ilvi: Kui Peeter tagurdab ja parkimisandurid piiksuvad, on ta nii rahulik mees küll, et ei kuule. Ükskord andurid ammu röökisid, ent tema ei teinud välja enne, kui post maas. Küsisin, miks nii. Ta arvas, et see polnud veel nii lähedal.

Peeter: Vahepeal ma kuulengi hääli.

Ilvi: Nüüd ma siis tean, miks sa minu häält ei kuule. Sa kujutad jälle ette, et see on mingi võõras hääl.

Peeter: Muuseas, siin ei ole küsimus selles, kas mees saab mitut asja korraga teha. Mees saab väga hästi korraga telekat vaadata ja õlut juua. Mina õlut ei joo, aga võin samal ajal nõusid pesta. Panen nõudepesumasina käima ja vaatan telekat. Või nagu praegugi – räägin siin teiega, masin käib.

Anne: Meil oleks nagu sugu vahetatud! Mina ei saa teha kahte asja korraga. Kui ma vaatan telekat, siis vaatan, mitte ei kuula, mida mees räägib. Aga Meelis arvab, et saab minuga suhelda.


Marss ei saa sõnadest aru

Peeter: Ükskord saatis naine mind nime­kirjaga poodi. Muu hulgas oli seal pitsa­kate. No see plöga, tomatipasta moodi.

Meelis (teab mehena kohe, millest jutt): Kas see purgi sees?

Peeter:Jah! Vaatan poes kõik riiulid läbi, uurin purke, lõpuks küsin ühelt töötajalt. Tema ütleb, et muidu on, aga praegu tõesti ei näe. Olin juba kassas, kui abivalmis müüja tuli järele ja küsis, kas teie, noormees (ajab selja sirgu), otsisite pitsakatet. Mul oli nii hea meel. Kodus naine küsis: “Kus pitsakate on?”

Mina: “Näe, siin.” Mispeale tema hüüatas: “Ei! Mitte see! Need vorstitükikesed karbi sees!” (Imestunud Peeter näeb välja nagu Kuu pealt kukkunud.)

Ilvi: Järgmine kord näi­tasin poes, mida mina pean pitsakatte all silmas. Kui ma tahan tomatipastat, siis ma kirjutan “tomatipasta”.

Meelis: No mina ei kujutagi ette, et ainult vorstikesed peavad pitsa peal olema. Mulle näiteks meeldivad seened.

Peeter (selgitab naiste loogikat): No siis ta kirjutabki sulle “seened, riivitud juust, pitsakate”.

Meelis: Aa, kui ta niimoodi kirjutab, siis on teine jutt.

Peeter: Ma ei viska neid kirju ära, vaid säilitan kaks aastat.

Ilvi: Nii, jõudsimegi meie pere lemmikteema juurde!

Peeter: Seks?

Meelis: Söögitegemine?

Ilvi: Lohakus! Pahna säilitamine!

Peeter: See on ajalooline mälu!


Veenus on liigkoristaja

Anne: Meil on jälle vastupidi, Meelis on esteet, mina prahitegija.

Peeter: Koristamine ei saa olla elu eesmärk. Aga vahel mu naisel on nii.

Anne: Ma olen sellega nõus.

Peeter: Hääletame! Kes on nõus, palun tõstke käed.

Ilvi: See on sisemise rahulolu küsimus. Ma olen ise ka märganud, et mu mõttetegevus läheb kohe kõrvale, kui tolmurullid on maas. Peetrit need ei häiri. Oskus sellest mööda vaadata on tegelikult väga hea asi.

Anne: Mina ka ei taha ennast tappa kodu koristades.

Meelis: Seda on näha.

Anne (taob käega vastu mehe musklit): Mul on muudki teha. Elu on nii lühike!

Meelis: Jah, parem on terve elu laulda.

Anne: Jah, sest tolmuimeja mürinaga ma ei tohi sind häirida.

Meelis: Uhh, mind häirib see tõesti!

Peeter: Mulle küll meeldib. Panen muusika valjult mängima ja tõmban.


Marss on pikatoimeline

Ilvi: Mulle sobib kiire, hüplev tempo rohkem, Peeter tahab kõike varem teada: le­pime kokku, räägime ja kirjutame. See on kõige õudsem. (Köögist kostab piiksumist. Peeter lõpetas nõudepesu.)

Peeter: Meest häirib, kui ei arvestata tema plaanidega. Näiteks täna on mul kavas nõudepesu, lapse õpetamine, telekast suu­savõistluse vaatamine ja magamaminek. Kõik muu peab olema pikalt ette servee­ritud. Naine ei tohi olla nagu elektrišokiaparaat – tuleb selja tagant, näitab tolmuimeja vart ja naeratab. Ta peaks juba hommikul vaatama telekava ja märkama, et Veerpalu sõidab. Paar tundi enne saadet paneb korraks tolmuimeja undama, annab väikse signaali. Mees saab aru: ahhaa, kutsutakse! Kui naine aga tuleb selja tagant ja hakkab sul riideid ära imema...

Ilvi: See on mänguline moment. Meie peres on seda hästi palju, et mees tahab mängimist. Tahab ise mängida ja et te­maga mängitaks.


Veenus kasutab pisaraid relvana

Anne: Meil on jälle vastupidi. Meelis on see, kes...

Peeter: ...nutab?

Anne: Ei! Mina olen kannatlik kuulaja, tema on emotsionaalne. Mina tahan kõik tasasel pinnal ära lahendada, tema läheb põlema igast väiksest asjast.

Meelis: Nojah, keegi peab käreda sõna ka vahele ütlema.

Peeter: Mõnikord on vaikimine kuld. Aga vahel, kui teine sulle halvasti ütleb, peab ju kohe vastu ütlema – proovi sa vait olla! Lõpuks tahaks mõne vana asja ka veel meelde tuletada. Mina neid ei mäleta, aga naine küll. Kuid mõnel inimesel ongi parem mälu.

Ilvi: Alguses üritasin mina ka pisaratega, aga siis sain aru, et vahet pole – nuta, kui tahad. Mees oli ikka rahulik.

Peeter: Kunagi viisin talle sibula ka, et lõigu, kui muidu ei tule.

Ilvi: Siis mõtlesin, et õpin elult ja partnerilt, ning hakkasin rahulikuks.

Peeter: See ka ärritab. Mina näen vaeva, ta ei reageerigi!

Anne: Aga sibul? Võib-olla oleks ikka abiks?


Marss põeb kergeid haigusi raskelt

(See teema täidab ruumi naiste naeru­pahvakuga.)
Anne: Oo! Kui palavik on 37,2, siis on mees voodihaige. Ma ei tunne kõrgema palavikugagi midagi erilist, ikka teen toimetused ära, kas või õues.

Ilvi: Peeter oli just natuke tõbine. (Mehe suunas ennast kohe parandades.) Vabandust, väga haige oli! Ütles, et läheb arsti juurde. Mina siis, et mis asja, joo teed ja maga. Ikka läks. Tuli sama targalt tagasi, ravimikotike näpus.

Anne: Tahaks kohe nähvata. (Ei nähva, naerab.)

Ilvi: Jah, ei suuda nagu hästi leppida, et mees võib nii hell ja tundlik olla. Tahaks, et ta oleks ka haiguse ajal tugev (vaatab õue) ja roogiks lund.

Peeter: See on see, miks meeste keskmine eluiga on naiste omast...

Ilvi (teab ise vastust): Sellepärast, et haige naine roogib väljas lund, aga haige mees ei märka värskesse õhku minna.

Meelis (pole algusest üle saanud): Muuseas, 37,2 ongi valusam palavik kui 38.

Ilvi: Aga kui palavikku ei tulegi!

Meelis (päästab meessoo au): Vahel on vaja tööst puhata. Siis leiadki vabanduse, et mul on ju palavik, nüüd ma võin seda lu­bada.

Peeter: Jah, lõpuks pole sa ise seda välja mõelnud, vaid see on organismi teade sinu naisele.

* * *
Moraal: ole sa Marsilt, Veenuselt või Kuult, kokku oleme saanud Maa peal. Siin on targem vastassoo eripäradega leppida ja üksteisest hoolida. Nii säästad ennast ja keskkonda!


Aju ja hormoonid

Naine, tunnusta meest!
Meessuguhormoon testorestoon suurendab mehe jõudu ja heaolu. Kui selle hulk on normaalne, on mees energiline ja partneri suhtes tähelepanelik. Kui vähenevad väljakutsed ja maad võtab rutiin, kahaneb ka testosterooni hulk. Töö väljaspool kodu aitab selle hormooni eritumist elavdada.

Kui mees tunneb, et saab partneri õnnelikuks teha, eritub testosterooni rohkem. Kui ta arvab, et ei suuda suhtes midagi korda saata, kaob tema energia ja testosterooni hulk väheneb. Seetõttu ongi partneri tunnustus mehe heaoluks äärmiselt tähtis.

Mees, kuula naist!
Naiste stressi alandab oksütotsiin, armastuse ja läheduse hormoon. Viimase hulk kasvab, kui naine oma tundeid jagab ja hoolitseb.

Seda bioloogilist vajadust mõistmata arvab mees ekslikult, et naine ootab temalt lahendust. Mees segab naise jutule vahele, pakkudes lahendusvariante.
Kui mees mõistab, et kuulamisest partneri enesetunde parandamiseks piisab, kasvab ka tema testosterooni hulk. Ta teab, et lahendabki tegelikult probleemi.

Allikas: John Gray “Miks Marss ja Veenus põrkuvad”

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid